Peeter Helme: Roth kirjeldas juudiks olemise võlu ja valu
Kuigi 20. sajandi Ameerika kirjandus on rikas suurkujude poolest, on 22. mail 85aastaselt lahkunud Philip Roth eraldi suur suurte seas.
Kolmkümmend romaani kirjutanud Rothi teatakse ehk kõige paremini tema neljanda romaani, "Portnoy tõve" (1969, eesti keeles 2003, tõlkinud Lauri Pilter) põhjal, kuid ei maksa end eksitada lasta – Philip Roth ei olnud mitte ainult üks teravmeelne juudipapa, kes mõnusa (enese)irooniaga kirjeldas Ameerika juudi elu ning üleüldse juudiks olemise valu ja võlu, vaid ta oli ka terava sulega, valusaid teemasid vajadusel armutu kiretusega lahti lõikav ühiskonnakommentaator. Seejuures jäi ta ka selles rollis stiilseks ja stiilipuhtaks, keeleliselt kõrgetasemeliseks ning päevapoliitikast suuremaid ja ajatumaid üldistusi pakkuvaks sulemeistriks.
Eesti keelde on seni tõlgitud vaid neli Rothi romaani. Loomulikult väärib säärane suurmees enamat. Seda enam, et hulk Rothi romaane moodustuvad omavahel seotuid tsükleid, mis on, tõsi küll, igaüks ka iseseisvalt loetavad.
Küll aga võib eestikeelse valiku ("Portnoy tõbi", "Operatsioon Shylock", "Igamees" ja "Ameerika pastoraal") kohta öelda, et see annab väikse läbilõike Rothi loomingu suundadest. Kui "Portnoy tõbi" suudab lugejat põhjalikult naerutada, siis "Operatsioon Shylock" (tõlkijad Tõnis Arro ja Lauri Pilter; Fontes, 2005) annab isikliku vaatenurga kaudu palju valusama pildi juudi diasporaa enesetunnetusest ning sõnastab lõpliku vastuseta jäävaid küsimusi Iisraeli ja mujal elavate juutide suhetest.
"Ameerika pastoraal" (tõlkija Kristjan Jaak Kangur; Varrak, 2016) on oma panoraamsuses ja eepilisuses seevastu tõeline Ameerika (anti)eepos, milles Roth anna võimsa ülevaate Ühendriikide ühiskonna muutustest 1960ndatest kuni 90ndateni. Ning "Igamees" (tõlkija Kersti Unt; Tänapäev, 2011) on hingekriipiv lugu lapsepõlvest, lähedusest, surmast ja kompromissidest, mille käigus peategelasest saab inimene, kelleks ta pole kunagi tahtnud saada.
Nõnda võib öelda, et vaatamata tõlgete lähedusele, on ka Eesti lugejal võimalik leida endale oma Philip Roth. Jääb üle vaid loota, et Ameerika kirjanduse suurmeistri teoste tõlkimine tema lahkumisega ei katke, sest väärtuslikku ja põnevat inimeseksolemise kohta maast ja rahvusest sõltumata on tal pakkuda palju.
Toimetaja: Valner Valme