Rahvusmeeskoor mälestab juuniküüditamise ohvreid kahe märgilise reekviemiga ({{commentsTotal}})

Eesti Rahvusmeeskoor ja Mikk Üleoja
Eesti Rahvusmeeskoor ja Mikk Üleoja Autor/allikas: Jaan Krivel

Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel kannavad Eesti Rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ning Uue Tänava Orkester juunikuus ette kaks Eesti muusikaloo jaoks olulist reekviemi, et avaldada sellega austust juuniküüditamise ohvritele ja nende omastele. 13., 14. ja 15. juunil kõlavad Eduard Tubina reekviem "C" ETW 25 ja Cyrillus Kreegi "Reekviem c-moll".

Cyrillus Kreegi reekviem on Eesti muusikaloo esimene reekviem. Teose loomist alustas helilooja 1925. aasta sügisel ja lõpetas kaheksaosalise reekviemi partituuri 27. septembril 1927, mõni kuu enne oma 38. sünnipäeva. Samas vanuses oli lahkunud ka tema sõber Peeter Süda, kelle mälestuse jäädvustamiseks võis Kreek reekviemi kirjutamise ette võtta.

Reekviemi esiettekanne toimus 20. oktoobril 1929 Estonia kontserdisaalis Juhan Aaviku juhatusel. Sündmuseks kujunes reekviemi ettekanne X üldlaulupeol 1933. aastal. Teos kõlas helilooja eluajal kaheksa korda, viimati 18. veebruaril 1940, kui Estonia kontserdisaalis tähistati tema 50. sünnipäeva. Kreegi reekviem on kirjutatud eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud W. A. Mozarti Requiemi teksti. See ligi  40 minuti pikkune suurvorm on kirjutatud segakoorile ja orkestrile, praegustel kontsertidel esitavad teost kõrgelt tunnustatud kollektiivid - Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ja Uue Tänava Orkester, dirigent Kaspar Mänd.

Eduard Tubina tähtsaim vokaalsuurteos "Reekviem langenud sõduritele" (1950/1979) (kirjutatud meeskoorile, aldile, orelile ja löökpillidele) tuli esiettekandele 17. mail 1981 Stockholmis autori juhatusel – see oli üldse viimane kord, kui Tubin dirigeeris. 1979. aastal antud intervjuus tunnistas Tubin, et kirjutas selle teose RAM-ile ning andis partituuri üle koori kunstilisele juhile Gustav Ernesaksale.

Esiettekanne Eestis sai võimalikuks siiski alles 1989. aastal, kuna nii helilooja kui ka mõlemad tekstiautorid (Henrik Visnapuu ja Marie Under) olid pagulased ning nõukogude ideoloogiaaparaadi arvates peeti teoses meeles ka "valel poolel" sõdinud sõdureid. See on tõsine ja dramaatiline, kuid samas väga intiimne teos. Tubin, kes oli kogenud kahe maailmasõja koledusi, pühendas reekviemi kõigi mõttetult hukkunud sõdurite mälestuseks. Praegustel kontsertidel esitavad teost Eesti Rahvusmeeskoor, Iris Oja (alt), Indrek Vau (trompet), Anto Õnnis ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Piret Aidulo (orel).

Kontserdid kõlavad 13. juunil kell 18 Tartus Pauluse kirikus, 14. juunil kell 18 Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 15. juunil kell 21 Kuressaare spordikeskuses. Kontsertidega mälestatakse juuniküüditamise ohvreid.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: