Saksa elektroonikaduo Mouse On Marsi IDM on olnud mitmetahuline ja žanripiire ületav, alates krautrocki ja dub'i sugemetega ambient-tecnho'st kuni postrock- eksperimentalismini, tantsulistest ja pea popilikest teemadest mürani. Enamasti instrumentaalse muusika tegijad on aegajalt ka külalisvokaliste kasutanud, keskperioodil oli nende põhilauljaks toonane tuuritrummar Dodo Nkishi (eriti 2004. aasta popi ja IDMi ristumisplaadil "Radical Connector").

Uusim kauamängija sisaldab aga just nimelt terve posu külalisartiste, nimetagem näidetena Bon Iveri Justin Vernon, The Nationali Aaron ja Bryce Dessner, räppar Spank Rock ja Beiruti Zach Condon. Lisaks muidugi palju instrumentaliste mängimas puhkpille, akustilisi trumme jm. Ja heli tekitavad isegi robotid! Sest "Dimensional People" sai alguse multimeedia installatsioonina, kombineerides roboteid, elektroonilisi helitekitajaid ja eluspillimehi. Kirju ja suur orkester esineb seega uuel Mouse On Marsi plaadil.

Kolmeosaline tiitelpala algab pulseerivate, robotite genereeritud elektrooniliste kihtidega, millele hakkab sekundeerima saksofon, siis tulevad sisse päris trummid osavate rütmifaktuuridega ja fragmentlik jazz-kitarr. Lisakihid tulevad esile ja kaovad, elektrooniline perkussioon ja reaaltrummid annavad komposiitselgroo Justin Vernoni vokaalile-kui-instrumendile, slide-kitarrile, puhkpilliansamblile ja sedasorti elektroonilisele hullusele, mis ongi Mouse On Marsi tunnusmärk. Kolmandas osas rütmid kaovad ja Vernoni vokaal imbub rohkem esiplaanile, säilib siiski senine hakitud tunnetus.

Mouse On Mars säilitab läbi terve albumi lisaks sidusale visioonile ka kompromissitu, ent mängulise lähenemise elektroonilisele muusikale, mida ei saa klassifitseerida. Mis muusika see on? On see mingit sorti futuristlik jazz või on Mouse On Mars külas oma "Niun Niggung" kuni "Idiology" (1999-2001) perioodi postrock-eksperimentalismi veidi footwork'i mõjude võtmes? Ei pääse mõõda ka ambient-tekstuuridest ega isegi mitte krautrock'ist ja dub'ist.

Tuntud headus säilib, siiski on ka värskust. "Foul Mouth" toob keskel sisse moodsamat alternatiivse RnB tunnetust, "Parliament Of Aliens" integreerib folgiviiulit oma abstraktsioonidemaale ja lõputeema "Sidney In A Cup" on ehtne yacht-rocki pastišš. Elektroonilise muusika veteranidena on Mouse On Mars sedapuhku suutnud serveerida eelmistest albumitest piisavalt erineva, samas klassikaliste plaatidega võrdlust kannatava teose.