Maarja Vaino väike loeng. Tammsaare ja Unt
Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeval, 30. jaanuaril, alustas ERRi kultuuriportaal Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino pisikeste videoloengutega Tammsaare ja teiste kirjanike suhetest.
Miniloengute videosari jätkub terve aasta kord kuus. Kui esimene loeng rääkis Tammsaare ja Gailiti klapist, teine peegeldas, mida Tammsaare arvas Dostojevskist, kolmas rääkis Tammsaare (mitte)sarnasustest Lutsuga, neljas uuris Tammsaare ja Goethe seoseid, viies Tammsaare ja Tuglase kardinaalseid erinevusi, kuues välja selle, kuivõrd Hamsun Tammsaaret viimase enda loomingus inspireeris, siis seitsmes lahkab Tammsaare ja Mati Undi kirjanduslik-mentaalseid ühisosasid.
Mati Unt on kord võluvalt Tammsaare kohta öelnud: "Muidugi olen püüdnud ka Tammsaare isikust mingit pilti saada. Unes ei ole näinud, aga umbes kujutan ette, missugune ta oleks võinud olla. Ei tõesti – kui ta vaim tuleks, mis ma kardaks? Mis asja?"
On tähenduslik, et Unt räägib Tammsaarest otsekui hamletlikus isa vaimu kontekstis. Võibki öelda, et Tammsaare oli Mati Undile omamoodi kirjanduslik vaimne isa. Nii või teisiti on Unt pidanud Tammsaaret üheks oma lemmikkirjanikuks ja miski pidi teda Tammsaare juures köitma nii palju, et ta tõi Tammsaare teoseid korduvalt ka lavalaudadele.
Kõige õnnestunumaks Undi lavastuseks üldse võiks pidada Tammsaare lavastust "Taevane ja maine armastus", kus ta võttis ette kõik "Tõe ja õiguse" viis osa. Armastust võiks nimetada mõlema kirjaniku kinnisteemaks. Sealjuures on huvitav, et mõlemad autorid sidusid armastuse ja naise müstikaga. Mati Undi loomingust leiame naistegelaste hulgast nii libakassi kui ka libahundi. Tammsaarel on see seotud lunastuse motiiviga ja nad etendavad tihtipeale saatuse jumalanna rolli. Mõlemat autorit seob ka mäng piiridega ja soov neid piire ületada. Tammsaare noorpõlve novellide hulgast võib leida novelli "Üle piiri" ning Mati Undi mängud kirjanduse ja teatri piiridega on kõigile teada. Need võisid vahel lausa meeleheitele viia.
Mõlemat autorit on köitnud ka metafüüsilised ja irratsionaalsed probleemid ja nende hirm masinate ja mehhanismide ees. Lõpetuseks võib öelda, et nii Tammsaaret kui Unti seob omavahel nende mahukas publitsistika. Mõlemad autorid kirjutasid artikleid peene huumorimeele ja silmapaistva erudeeritusega. Ühtlasi võib ka öelda, et mõlema artiklites püüdsid nad esile tuua ka nn terve talupojamõistuse häält.
Toimetaja: Merit Maarits