Paul Keres oli tõenäoliselt maailma parim maletaja, kuid nõukogude võimud ei lubanud tal kunagi võita. Nii saigi ta tiitli "igavene teine". Kõigest hoolimata suutis ta säilitada oma suursuguse väärikuse ning näha suurt pilti.

"Võime ainult ette kujutada, et kui kaks inimest mängivad malet – ja male on nagu võitlus väiksel laual – ning mõlemal on instinkt võita ja siis ühel mehel on antud ülesanne mitte võita, sest ta ei olnud usaldusväärne tolleaegsele võimule, [et mis tunne on] siis mängida ennast teiseks. See on anne, mille kohta on paljud öelnud, et jah, ta jäi teiseks, aga rahva jaoks oli ta alati esimene," ütles "Aktuaalsele kaamerale" koreograaf-lavastaja Teet Kask.

Tegemist ei ole lineaarse jutustusega, vaid publiku ette tuuakse erinevad seisundid suurkuju elust. Sellele aitavad kaasa Taavi Varmi videokunst ja arhitekt Ülar Marki lavakujundus ning heliloojate Sander Mölderi ja Timo Steineri muusika.

"Siin on sünnist surmani tema elust mõned pildid välja toodud ja siis muidugi Paul Kerese enda häälest ja malehäältest ja muusikaga lähedal olevatest helidest," kirjeldas helilooja Timo Steiner.

Kuus rahvusballeti tantsijat etendavad kõik Paul Kerese erinevaid nägusid.

"Teet oli väga spetsiifiline just Kerese iseloomu kajastamisel. Ma läksin koju ja pidin kõik need liigutused läbi mõtlema, et ma lihtsalt ei kopeeri seda liigutust, vaid kõik, iga liigutus tähendab midagi ja iga liigutus annab [midagi] edasi. Sellega oli ikka tükk mõtlemist kodus," märkis tantsija Cristina Krigolson.

Ballett Keres esietendub esmaspäeva õhtul rahvusooperi laval. Näha saab seda veel Tartus Draama festivalil ning tulevikus ka Kerese sünnilinnas Narvas.