Arvustus. Interpolil on rammu rohkem kui suunda ({{commentsTotal}})

Interpol (vasakult) Daniel Kessler, Paul Banks ja Sam Fogarino.
Interpol (vasakult) Daniel Kessler, Paul Banks ja Sam Fogarino. Autor/allikas: AFP/SCANPIX

Uus plaat

Interpol

"Marauder"

6/10

Mida teha, kui saavutad pea kõik, millest muusikamaailmas unistada võiks, oma esimese plaadiga? Hulk 2000. aastate alguspoole maitsekujundajaid tormas pildile debüütidega, mille muusikakriitikud üksmeelselt pjedestaalile tõstsid, olgu kanadalaste Arcade Fire fantastilise "Funeraliga" või brittide Franz Ferdinand omanimelise kauamängivaga. Ka Interpol on alates 2002. aastal avaldatud albumist "Turn On the Bright Lights", mis on arvatud mitmetes edetabelites kümnendi parimate plaatide sekka, ennekõike taga ajanud iseenda pikka varju.

Veider seejuures mõelda, kui paljudest eelmisel kümnendil värskelt ja võimsalt mõjunud ansamblitest on saanud ühed paljude sarnaste, kopeerijate ja järeltulijate seas. Paljulubavad uue aastatuhande saundi autorid on muutunud enam kui viisteist aastat hiljem veteranideks, kel vaja oma jätkuvat olemasolu ülepeakaela tõestada, millegagi taas eristuda. Selle tarbeks on Interpol oma kuuendaks albumiks appi võtnud uue produtsendi ning vähem rafineeritud, toorema helipildi.

Tulemus, šefilt pealkirjastatud "Marauder" tormab teele jõuliselt. Juba esimene kitarrikäik avaloos ja ühes plaadi tipphetkes "If You Really Love Nothing" reedab, et jätkatakse nelja aasta tagusel "El Pintoril" alustatud liikumist käredamalt rokilikus suunas. Jalad trambivad, pillid ragisevad, rütm tõmbab koheselt kaasa. Laulja Paul Banks venitab silpe ja ridu, abiks ebatavalised riimiskeemid: "Breathe in, it's optimal / reading, remember / week's end, grading / better than seven ohter men / wayward, from women who break dimension / I know that you could just leave forever".

Rahunemise asemel surub "The Rover" gaasipedaali veelgi sügavamale põrandasse. Kuigi bändi melanhoolse tunnetuse hingesugulased on pigem The National või Editors, meenub muusikaliste käikude tõttu pigem hiljuti pikalt pausilt naasnud Kanada nelik Wolf Parade. Viimaste apokalüptiliste toonidega plaadiga "Cry Cry Cry" suhestub hästi ka Interpoli künismi ja eluväsimusega flirtiv tõsimeelsus: "That's enough for exitements today / frustrated, faded, it's pay to play".

Seejärel tempo vaibub. "Marauderi" meeleolu kannab endas üksjagu eksistentsiaalset ängi, paranoiat, tüdimust. "You reach out to emptiness / until the reaching out feels empty too" kõlab loos "Flight of Fancy". Kahjuks halvab see tüdimus ka lugude enda struktuuri. Kitarrid ragisevad efektselt, ent lood ei avane kuigivõrd, hakkavad iseennast kordama, jäävad pisut kauemaks külla, kui teretulnud on. Vaheldust napib.

Läbi plaadi sageli krüptilistesse sõnadesse kuhjub suur hulk kujundeid. Rohked loodusviited toovad meelde The War on Drugsi. Ka üleliigsest produktsioonist hoiduv helikeel on sarnane, ent tollega võrreldes jätab Interpol lugudesse justkui vähem õhku, mida hingata. Midagi mõjuvalt nukrat, aga ka väsitavalt närvilist on nendes lugudes.

Õnneks saab pärast mõnda lugu läbi filler-maiguga osa plaadist, sest "NYSMAW" ja eriti korraga ükskõikselt ja paranoiliselt kõlav "Surveillance" leiavad hea tasakaalu kusagil algse ragistamise ja vahepealse suunatuvõitu kulgemise vahel. "Number 10" naaseb taas äkilisematele rokiradadele, "Pary's Over" on plaadi tüütumaid lugusid, ent "It Probably Matters" paneb albumile väärilise punkti.

44-minutilise kestuse juures tundub "Marauder" pisut pikemana kui ta seda on. Head materjali jagub, ent sageli tekib tunne, justkui otsiks bänd oma kohta, rolli, ehk ka häält. Tahet ja jõudu justkui on, ent 2018. aastal on raske Interpoli laiemas plaanis kuhugi asetada. Liiga in, et maha kanda, liiga hall, et vaimustuda. Püünele jääb nii hoogsaid käike kui ka kamaluga väsimust. Tõele au andes pole Interpol teinud veel ühtki halba plaati. Kuhu ja kuidas edasi, "Marauder" aga ei ütle.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: