Tehnikaülikooli juubelil avatakse teadlase ja riigimehe Endel Lippmaa büst ({{commentsTotal}})

Akadeemik Endel Lippmaa kõne pidamas professor Adolf Gustav Partsi 100. sünniaastapäeval (2004).
Akadeemik Endel Lippmaa kõne pidamas professor Adolf Gustav Partsi 100. sünniaastapäeval (2004). Autor/allikas: TTÜ

17. septembril, Tallinna Tehnikaülikooli 100. aastapäeval avatakse tippteadlase ning riigimehe Endel Lippmaa rinnakuju, mis asub ülikoolilinnaku Akadeemikute alleel.

Tehnikaülikooli haridusega akadeemik, keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professor, füüsika-matemaatikadoktor Endel Lippmaa (1930–2015) oli aktiivne nii akadeemilistes ringkondades kui ka poliitikas, seda eriti Eesti taasiseseisvumisel.
 
Lippmaa oli 1961–1980 küberneetika instituudi füüsika sektori juhataja ning aastal 1991. sai temast Tallinna Tehnikaülikooli audoktor. Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia aktiivne liige, tema eesvõttel loodi Eesti üks silmapaistvamaid teaduskeskusi, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning ta oli ka mitmete ülikoolide audoktor. Lippmaa kuulus paljudesse teadusorganisatsioonidesse, näiteks Eesti Füüsikaseltsi, Eesti Keemiaseltsi ning oli ka Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige.
 
Endel Lippmaa on laiemale avalikkusele tuntud hinnatud riigimehena, sama erakordne oli tema teadlasetee.
 
Tehnikaülikooli keemiaprofessor akadeemik Margus Lopp võrdles Endel Lippmaad renessansiaegsete teadusegigantidega. "Nagu neil, oli temagi eriala maailmas toimuvate protsesside kirjeldamine ja seletamine."
 
Endel Lippmaa huviväljas olid elementaarosakesed, päikese-, tuule- ja aatomienergeetika ning tuumamagnetresonants – tänapäeva võimsaim meetod keemiliste ühendite struktuuri määramiseks. Lippmaa ja tema kolleegide töö pani aluse katalüsaatorite ja tahkete ainete struktuuri määramisele tuumamagnetresonantsi abil.
 
"Tema analüütilisel toel tulid ka meie orgaanilise sünteesi alased edusammud, seda Lippmaa uurimisgrupi asümmeetriliste molekulide struktuuri määramise kaudu. Lisaks kõigele sellele huvitus ta biokeemiast, osales Eesti praeguse edukaima teaduse – molekulaarbioloogia rajamisel. Veel võttis ta osa põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimistest, osales keskkonnakaitse nõustamisel ja veel ja veel. Tema koht on kindlalt Eesti ja ka maailma teaduse suurkujude seas," lisas akadeemik Lopp.
 
Ühiskonnategelasena osales Lippmaa Rahvarinde ja Eesti Kongressi tegevuses. Ta oli portfellita minister Edgar Savisaare valitsuses, Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses. Ta oli VIII Riigikogu liige.
 
Büsti paigaldamisega Akadeemikute alleele jäädvustatakse Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda kuulunud tehnikaülikooli teadlaste mälestust. Endel Lippmaa büsti autor on Aime Kuulbusch.
 
Järgmised tehnikaülikooli 100. aastapäevale pühendatud üritused on 17. septembril, kui kell 14 algab peahoone aulas akadeemiline aktus (otseülekandega interneti vahendusel) ning kell 19.25 Eesti Televisiooni otseülekanne juubelile pühendatud kontsertlavastusest "Tulevik algas eile".

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: