Miniloengute videosari jätkub terve aasta kord kuus. Kui eelmine lahkas Tammsaare ja Tõnu Õnnepalu ühisosasid, siis üheksas loeng uurib Tammsaare seotust Oscar Wilde'ga.

1929. aastal ilmus Tammsaare tõlkes Oscar Wilde'i romaan "Dorian Gray portree", millele kirjanik kirjutas ka järelsõna. 1909. aastal oli Tammsaare Oscar Wilde'ist ühe artikli juba kirjutanud.

Tammsaare pidas Oscar Wilde'i uuema aja suurimaks meistriks väljendusvõime poolest. Ometi on romaan "Dorian Gray portree" möödunud Tammsaare loomingust sinna märkimisväärseid jälgi jätmata. Kunst ja ilu elu mõttena vilksatavad ju siin-seal ka Tammsaare loomingus, kuid ei oma kandvat positsiooni. Tammsaarele oli võõras ka Oscar Wilde'i logelemise esteetika, jõude- ning seltskonnaelu elamine.

Vaatamata põhimõttelistele erinevustele oli Tammsaare Oscar Wilde'ist siiski väga kõrgel arvamusel. Tammsaare nautis Wilde'i läbipuurivat pilku, mis tõi asja olemuse esile tabava paradoksi näol. Sest sõnade ja mõtetega mängimine, paradokside ilu, pakkus ka Tammsaarele intellektuaalset lõbu.

Mõlemat autorit seob ka pöördumine müütilise ainese poole oma näidendites. Mõlemad kirjutasid ka müütiliste sugemetega kunstmuinasjutte, mille stiil ja põhitoon on omavahel sarnased. Kirjanikud oleksid otsekui lähtunud juhtmõttest "lühikeses palas kontsentreerugu elutuum".