Belgia režissöör Lukas Dhonti empaatiline debüütfilm "Tüdruk" räägib heasüdamliku ja argise loo nooruki endaks saamise püüdlustest. Cannes'i filmifestivalilt nii esimese täispika, Queer Palmi, Un Certain Regard programmi näitlejaauhinna kui kriitikute auhinna pälvinud draama asub püüdma ka võõrkeelse Oscari tiitlit.

Filmi peategelane Lara (Victor Polster) on 16aastaseks saav nooruk, kes on kolinud uude kohta toetava ja mõistva isa ning kooliteed alustava vennaga. Lara kui mainekasse tantsuakadeemiasse katseajale võetud pühendunud balletitantsija püüab orienteeruda füüsiliselt kurnava trenni, sotsiaalselt nõudliku kooli- ja pereelu ning teismeea murrangute keskel. Erinevalt oma klassi- ja trennikaaslastele kuuluvad Lara argipäeva sookorrigeerimise meditsiinilised toimingud. Linateos vaatleb Lara füüsilisi ja vaimseid pingutusi sel iseendaks saamise ja unistuste saavutamise teekonnal, peegeldades seejuures keha olulist rolli kummalegi.

Fokuseerides mõistva rakursiga peategelase argielule, väldib film liigset ümbritseva konteksti rõhuvuse allakriipsutamist, Lara kogemuse moraliseerivat üldistamist ja hukkamõistvat näpuga näitamist. Seevastu Dhont ja kaasstsenarist Angelo Tijssens (ka debütant!) keskenduvad kohati kärsitu ja kohati muljetavadavalt pühendunud Lara kui kujuneva inimese argistele tegevustele küllaltki mõistvate inimeste keskel, andes väikestel elulistel detailidel rääkida enda eest. Näiteks sellel, kuidas väiksed pealtnaha süütud ja isegi abistavatena mõeldud laused või teadmatusest ja uudishimust ajendatud teod toovad pinnale identiteediküsimused, millega Lara peab niigi oma kehast (ja eriti ühest enesevigastavat teipimist nõudvast kehaosast) rahulolematuna igapäevaselt silmitsi seisma.

"Tüdruku" elulähedast ja üle keeramata loojutustamist saadab pehmeid sooje ning külmi sinakaid toone rakendav valguskujundus, mis harmoneerub vaatleva, intiimselt kohaloleva kaameratööga. Stilistilised valikud toetavad linateose empaatilist atmosfääri, mis aitab vaadelda toimuvat nii Lara kui teda ümbritsevate inimeste vaatepunktidest. Filmi kannab aga tantsijataustaga Victor Polsteri füüsiline, vaoshoitult emotsionaalne rollisooritus, mis annab usutavalt edasi nii Lara kehalisi kui vaimseid konflikte.

Ent miskit jääb siiski puudu. Kuigi transsoolisust puudutavate ekraanilugude kontekstis on tegemist värskendavalt mõistva ja sundimatu tööga, on "Tüdruk" draamana pisut liiga hõre ning etteaimatava pingekõveraga kõnetamaks pikemalt või et pugeda hinge. Puudustest hoolimata on see mõistmist pingutamatult ärgitav humaanne teos, mis pakub vastandusteajastul elulähedust ja tasakaalukust.