Rahahätta sattunud Vene teater küsib ministeeriumilt lisaraha ({{commentsTotal}})

{{1540802100000 | amCalendar}}
Vene Teatri saal
Vene Teatri saal Autor/allikas: Vene Teater

Sihtasutus Vene Teater taotleb kultuuriministeeriumilt 130 000 eurot lisaraha, põhjendades seda vajadusega maksta välja palgad ja tasuda nende pealt maksud.

Teatri tegevjuht Margus Allikmaa teatas kultuuriministeeriumile saadetud taotluses, et lisaraha soovivad nad järgmise aasta eelarvelise toetuse arvelt. Lisaks soovib teater, et jooksva aasta kahe kuu maksud ajatataks umbes 125 000 euro ulatuses.

Allikmaa rääkis venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale", et igal asutusel tuleb ette, et raha saab otsa. "Vene Teatri käibevahendite puudujäägi teema on olnud üsna pikaajaline probleem, see on kordunud aastast aastasse ja kogu aeg pisut süveneva tendentsiga. Aga eri aastatel on seda probleemi erinevalt lahendatud, ükskord tuleb sellest välja tulla," lausus ta. "Praegu oleme kokkuleppel kultuuriministeeriumiga leidnud pikaajalise nägemuse ja ma arvan, et paari aasta pärast seda probleemi Vene Teatris ei ole."

Taotluses kirjutas Allikmaa, et alates 2015. aastast, kui aasta lõpus tekkis esimest korda käibevahendite nappus, on kõik järgnevad aastad ajatatud aasta viimaste kuude maksud.

"2017. aasta lõpus ajatati makse summas 118 000 eurot. Samuti jäädi võlgu hankijatele ca 40 000 eurot. Need maksud ja maksetähtaega ületanud arved tasuti kohe 2018. aasta alguses, kui saadi kätte esimene osa 2018. aasta eelarvelisest toetusest," märkis ta.

Allikmaa lisas, et samal ajal polnud tänavuse aasta eelarvesse kavandatud jääki, mis katnuks aasta alguses tekkiva lisakulu ehk eelmise aasta võlgade tasumiseks polnud eelarves raha ette nähtud. Lisaks oli selle aasta eelarve Allikmaa sõnul vigaselt koostatud - sotsiaalmaksu oli ekslikult eelarvestatud 70 000 euro võrra tegelikult vajaminevast väiksemas summas.

Allikmaa ei soovinud vigase eelarve asjus kellegi peale näpuga näidata, kuid tõdes, et tema seda eelarvet ei teinud, sest kui tema asutust juhtima saabus, olid plaanid juba tehtud. "Miks selle aasta eelarved olid sedavõrd optimistlikult tehtud ja seal olid ka mõned arvutusvead sisse sattunud - eks seda ikka tuleb ette, aga nüüd me peame selle olukorra lahendama ja arvan, et see on täiesti tehtav," sõnas ta.

Varasemast märksa suuremaks on kasvanud ka omatulude arvelt makstavate töötasude osakaal ning omatulu oli eelarvesse kavandatud liiga optimistlikult.

"Ennekõike on oodatust tagasihoidlikum piletimüügi tulu. Oktoobri keskpaiga seisuga võib prognoosida, et piletitulu laekumine jääbeelarvega kavandatust (517 000 eurot) ca 52 000 väiksemaks. Samas on aasta lõpuks prognoositav müügitulu 465 000 eurot oluliselt suurem 2017. aasta tulemusest, mis oli 397 500 eurot," tõi Allikmaa välja.

Tema sõnul ei ole eelarves arvestatud repertuaariplaanis kavandatud uuslavastuste väljatoomiseks vajalike kuludega. Ainuüksi Sagadis toimunud suvelavastuse ja EV 100 programmi raames etendunud "Tuleb/Ei tule" kulud moodustasid pea 75 protsenti lavastuskulude aastaeelarvest.

Kui ministeerium eraldaks teatrile 130 000 eurot ja ajatataks jooksva aasta kahe kuu maksud 125 000 euro ulatuses, peaks Vene Teater koostama tuleva aasta eelarve selliselt, et tulude ja kulude vahe ehk tulem kataks umbes poole tekkivast käibevahendite puudujäägist.

"Ülejäänud osa iga-aastaselt Vene Teatrit kimbutavast käibevahendite puudujäägist soovime lahendada aastatel 2020 ja 2021. Usume, et eelarvet hoolikalt planeerides ning täites suudame iga-aastase käibevahendite puudjäägi teema lahendada kolme järgneva aasta jooksul," teatas Allikmaa.

Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli, kes esindab ministeeriumi Vene teatri nõukogus, ütles, et nõukogu on aasta jooksul teatri seisu monitoorinud ja tihedalt olukorda jälginud. Just nõukogu tungival soovitusel jättis teater ära kulukad külalisetendused Moskvas ja Peterburis. Tema sõnul ei ole otseselt soovitatud poolt repertuaari ära jätta või uuslavastustest loobuda.

"Pigem on see jätkude kaupa käinud, on kvartalipõhiselt käinud, et vaatame, mis nüüd saab, mis nõuandeid anda," selgitas ta nõukogu tegevust teatri rahamurede lahendamisel.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: