Mullu oktoobris taotles Vene teater kultuuriministeeriumilt 2019. aasta toetuse arvelt 130 000 euro suurust ettemaksu, et rahanappusega toime tulla. Sisuliselt võttis teater iseenda järgmise aasta eelarvest laenu. Veel tänavu kevadel lootis Allikmaa, et ehkki ühe aastaga niisugusest august välja ei tulda, õnnestub sel sügisel hakkama saada umbes poole väiksema ettemaksu taotlemisega 2020. aasta toetuse arvelt. Nii aga ei läinud.

"Kui eelmisel aastal küsisime käibevahendite puudujäägi katteks ettefinantseerimist 130 000 eurot, siis ka sellel aastal on see summa 130 000. Puudujääki, mis meil on aegade jooksul tekkinud, ei ole väga lihtne vähendada, kuigi pean kohe juurde ütlema, et selle aasta olukord on tunduvalt kergem kui eelmise aastalõpu olukord," rääkis Allikmaa ERR-ile.

Kevadine optimism tulenes tema sõnul sellest, et aasta esimeses pooles läks teatril piletimüük päris hästi. Teisel poolaastal see aga nii ei olnud - piletimüügi osas on olukord väga keeruline.

"Need eesmärgid, mis olime endale müügi osas seadnud, jäävad kättesaamatuks. Ja see tähendab, et kui oli lootus hea müügiga seda käibevahendite puudujääki vähendada aasta lõpuks, siis praeguse seisuga tundub, et ei ole ikkagi võimalik," tõdes teatrijuht.

Kasina publikuhuvi põhjusena nimetas ta eeskätt asjaolu, et praegu Vene teatri repertuaaris olevad lavastused ei köida publikut. Teatris algab kõik repertuaarist, kuid lisaks mõjutab teatri külastatavust Allikmaa sõnul ka suur konkurents gastrollidega, mis Venemaalt Eestisse tulevad, ning seegi, et järjest enam vene emakeelega inimesi oskab eesti või inglise keelt ja rahuldab oma kultuurivajaduse teistes teatrites.

"Oleme üsna tõsiselt nõukoguga plaani pidanud, et peame siiski ka oma repertuaari hästi hoolikalt kaaluma ja päris kindlasti žanrivalikut natukene täpsemaks ajama," rääkis Allikmaa. "Midagi teha ei ole, helge ja kergem repertuaar on vaatajate hulgas enam soositud kui tšehhovlik nukrus ja igatsus kuskile ära, kus on parem ja kus meid ei ole."

Ta lisas, et repertuaaripildis domineeriv nukrus ja nostalgia ei lase teatrikülastajal pärast etendust hea ja rahuliku südamega koju minna, aga vaataja tuleb teatrisse otsima ennekõike positiivset äratundmist ja emotsiooni. Teiseks tõi Allikmaa välja, et ainult venekeelse publiku peale püsima jääda ei ole väga jätkusuutlik.

Kärpeid ei pea tegevjuht Vene teatri puhul enam võimalikuks, sest neid on tehtud korduvalt ja praeguseks on koosseis nii õhukeseks viilitud, et enam õhemaks ei ole võimalik seda teha, ilma et täiesti teist teed minna ja märksa vähem etendusi anda.

"Siis see oleks hoopis üks teistsugune teater, aga selle järele ma veel praegu vajadust ei näe, arvan, et seda ei pea tegema. Pigem tuleb palju täpsemalt valida repertuaari ja siiski veel mõelda selle peale, kuidas eestikeelset publikut rohkem kaasata. See algabki repertuaarivalikust," lausus ta.

Mullu oktoobris soovis teater kahe kuu maksude ajatamist umbes 125 000 euro ulatuses. Allikmaa sõnul kaalutakse sama võimalust ka tänavu, kuid summadest on veel vara rääkida, kuna need sõltuvad novembri ja detsembri müügist. Kokkuvõttes pidas ta eelmise aasta olukorda siiski praegusest märksa keerulisemaks, ehkki müük ja külastatavus olid toona paremad, kuid tänavu lõpeb aasta siiski nulli, mitte miinusega.

"Puhtmajanduslikult poolelt on olukord parem. Seda ennekõike tänu sellele, et sel aastal on kuidagi on õnnestunud nii, et kulud justnimelt uute tükkide väljatoomisele on olnud oluliselt väiksemad. Kulusid on õnnestunud kokku hoida," tõdes Allikmaa.

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ütles Vene teatri rahamurede kommentaariks, et lähiaastatel teeb ministeerium iga aasta lõpus Vene teatrile ettemakse järgmise aasta toetusest ning see lepiti kokku juba eelmise aasta lõpus.

"Ettemakse eesmärk on aidata teatril järk-järgult tulla välja keerulisest majanduslikust olukorrast," lisas Sein.

Eesti Teatri Agentuuri statistika põhjal käis möödunud aastal Vene teatris ligi 54 000 külastajat. Samal ajal oli Draamateatris ligi 107 000 ja Tallinna linnateatris ligi 68 000 külastust.