Maalikunstnik Jaan Elkeni sõnul oli eelmise alusdokument "Kultuur 2020" üheks eesmärgiks rahvusvahelistumine, mis on väga jõuliselt toimunud. "Me näeme, et Kunstihoone suurnäitustest on vähemalt kaks väliskunstnikke kaasav ja Eesti kunsti eksport on ka täiesti uued mõõtmed saanud," ütles ta ja mainis, et kui uus dokument muutub veel üldisemaks, siis ta ei kujuta ette, et maalikunst sinna niivõrd sisse mahub.

"Seda on baastekstiks vaja juba erinevatele poliitilistele jõududele, et mille üle üldse konsensust leida või eitada, mingi tekst peab olema," nentis Elken ja mainis, et tekstid on võimsad asjad, mis tulevad ringiga tagasi. "Meie põhiprobleem on see, kuidas kaasata laiemas ulatuses erakapitali kultuurirahastusse, mis metatasandil selle asja kohal lehvib."

Kultuur2030 protsessi juht Katre Väli kinnitas, et uues alusdokumendis on eesmärgiks konkreetsem eesmärgipärasus ja selgemad visioonid. "Praegu on ta kohati ebaühtlane, osade valdkondade lõikes on mingitele asjadele rohkem tähelepanu pööratud, aga tahaks, et ta oleks selline kultuuripoliitiline visioon, mis arvestab erinevaid valdkondi ja et see oleks ka nende erinevate valdkondade vahel koos läbi räägitud."

Samuti on tema sõnul kultuuris üheks põhiliseks murekohaks mõõdikute ja obektiivsete sihikute seadmine. "Ma arvan, et selliseid protsente ja hästi konkreetseid numbreid, kui palju tööliseid sinna ja tänna, seal ilmselt olema ei hakka, pigem tuua välja teatav mõju- või tegutsemisulatus."

"Selle kokkukutsumise eesmärk on ka see, et tõesti ühiselt mõelda, et okei, ühed asjad on seaduslikud piirangud, mis erarahastust takistavad, aga äkki kui eri valdkondade esindajad mõtlevad ühiselt, kuidas erarahastajaid rohkem tunnustada või esile tõsta, siis leitakse lahendusi," ütles Väli.