Tõnis Mägi uuest loost "Laastatud maa": ma ei ole niisugust protestikat varem laulnudki ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" külaliseks oli Tõnis Mägi Autor/allikas: Jan Vutt/ERR

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli novembris oma 70. sünnipäeva tähistav muusik Tõnis Mägi, kellega arutleti tema jätkuvate muusikaliste otsingute üle.

Tõnis Mägi tuli mõned päevad tagasi välja päris uue lauluga "Laastatud maa", mille sõnade autorid on Toomas Kiho ja Kärt Johanson. "Ma palusin teha teksti, sest ma ise ei saanud sellega hakkama. Kui mul on midagi hinge peal, siis ma pean selle kirjutama kas luuletusena või sellest laulma. See laul räägib sellest, mis meil Eestimaal toimub, igalt poolt tuleb neid signaale. Näiteks kui Riho Sibul sai 60-aastaseks ja ma käisin tema juubelil Hiiumaal, siis sinna sõites ma äkki märkasin, kuidas on massiliselt metsa maha võetud ja see teeb väga haiget. Metsa on võetud maha ka meie juures, kus me Elvas elame, ja igal pool mujal – julmalt. See oli selle laulu ajendiks. See on hästi kurb laul, kui aus olla. Teistes lauludes on rohkem usku, lootust ja armastust, aga see on päris ränk. Toomas Kiho on kirjutanud väga otse ja väga selgelt protestika, ma ei ole vist kunagi niisugust protestikat laulnudki kui see laul," rääkis ta.

Mägi selgitas, et paljud ühiskondlikud probleemid korduvad. "Mida ma märkan, on see, et ei ole midagi uut siin päikese all. Kõik see on kunagi olnud, näiteks kasvõi 1930. aastad Eestis – analoogiad on väga suured. Kohati tundub, et see on paratamatu, et ikka tulevad rajad, mida sa ei taha, et tuleks. Näiteks 1920.-1930. aastatel mindi Eestist palju ära, minu vanatädidki läksid Austraaliasse. Ma olen lugenud seda kirja, mis nad siis kirjutasid – et enam ei saa siin hakkama ja lähevad ära. Nüüd läheb üks minu tütardest ära Austraaliasse. Sellised asjad nagu rahapesu – ka need on toimunud 1920ndatel ja 30ndatel. Hämmastav on see, et inimesed üldse ei õpi."

Tema lauludest paistab välja, et ta on alati kodumaa pärast südant valutanud. Laul "Ilus oled isamaa" sündis juba 40 aastat tagasi. "1978. aastal oli Venemaa läinud Afganistanile kallale ja siis lihtsalt ühel hetkel ma tahtsin laulda Eestist ühe laulu. See oli natuke liiga vara, see keelati ära. "Ilus oled isamaa"– see tollal ei kõlvanud. Kui see noot välja tuli, pandi "kodumaa", et oleks korrektsem. See lugu tuli suhteliselt kiiresti. Need on need pildid, mis mul on – see Merivälja, kus ma 1948. aastal sündisin ja kus ma olen mingi aeg paljajalu ringi jooksnud ja meres käinud. See hommikune pilt, kui on udu mere kohal, päike hakkab tõusma, koer haugub, kusagil on kanad, kes jooksevad ringi, siis kaevu vinn teeb kriiksuvat heli – see kõik on mul seal tekstis ja laulus sees."

Küsimusele, mis tähendus on tema jaoks isamaal, leidis Mägi vastuse samuti muusikast. "Minu jaoks on see näiteks "Ta lendab mesipuu poole" ja Juhan Liiv. Aga mitte ainult luuletus, vaid ka Sarapiku laul. Iga kord, kui ma seda lauluväljakul kuulen, on väga raske nuttu tagasi hoida. See on ka õiges kohas, kui kõik need koorid seda laulavad. Liiv ja veel terve rida kultuuriinimesi, näiteks kasvõi Peeter Mudist, Konrad Mägi või Tammsaare – see on kõik Eesti ja see on nii armas. Kui ma olin noorem, sai hästi palju sõidetud mööda Eestit ringi, käidud sõpradel külas, magatud nendes heinaküünides, mida enam ei ole. See kõik kokku jõuab minu jaoks selle lauluni, mingis mõttes on see muusika minu elu kutse ja mis muusikaga seondub, on mind kõige rohkem puudutanud."

Loomingut kannustavad õnneotsingud

Mägi tunnistas, et ka temal on olnud hetki, kus looming ei sünni väga kergelt. "On olnud seda tunnet, et nüüd on kõik, midagi ei tule. Ma olen siis suhteliselt rahulikuks jäänud, vähemalt ma ise arvan nii. Aga mingisugune ajajoon ikkagi on, selle kohta võib öelda, et nagu Picassol oli sinine või roosa periood. Ma adun, et mingi periood on läbi," rääkis ta.

Samas on muusikal tema elus alati asendamatu roll olnud. "Minu jaoks on see elementaarne. See on nii metsikult oluline, nagu vesi või hingamine," ütles ta. Muusikalisi otsinguid kannustavad tema enda sõnul kõige lihtsamad asjad, nagu tõde ja õnn. "Iga inimene tahab olla õnnelik. Aga selle õnnega on selline lugu, et kui sa teda jahid, siis ta jookseb eest ära. Õnnega on niimoodi, et kõigepealt peab selleks olema põhjus – näiteks põhjus, miks ma tahan mingit laulu valmis saada. Kui mul on hingel midagi, mida ma tahaks kirjutada, näiteks armsale inimesele minu kõrval. Kui ma olen selle valmis mõelnud endale, siis ma hakkan sellega tegelema, ja kui ma olen selle lõpuks valmis saanud, olen ma väga õnnelik. See on see, mis paneb seda edasi tegema – sa tahad koguaeg tunda seda õnnetunnet," rääkis Mägi.

Toimetaja: Marit Valk/Kaspar Viilup

Allikas: "Plekktrumm"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: