Näitus on jutustatud läbi teismelise Karksi-Nuia poisi silmade, vahendas "Aktuaalne kaamera". Vanaisa traagilise looga seostusid noorele poisile pigem isalt kuuldud mälestused ja ulmelised esemed kaugelt läänest. Avaneb lugu sõjapagulusest, väliseestlusest ning Nõukogude Liidu ja Lääne mentaalsest konfliktist.

Kunstnik Marko Mäetamm sõnas, et tema isa rääkis oma neid seiku erinevates variatsioonides oma elu lõpuni. "Ükskõik, millest me rääkisime, näiteks lõhkusime koos puid, siis varem või hiljem tuli juttu, kui palju puud maksid või kuidas Kanadas puid lõhuti," lisas ta ja tõdes, et alguses oli jutt võib-olla millestki muust, aga lõpuks rääkisid nad ikkagi hindadest 1978. aastal Kanadas. "Sain aru, et see oli omamoodi kultuurišokk ja aega kinnijäämine, minu jaoks samuti, sest minu kunstnikukärjäär algas sellest, kui koju tekkisid iseäralikud kosmilised esemed."

Ungari juurtega Kanada kirjanik Rita Boz suhestub Marko Mäetamme perekonna looga isiklikult ning näeb tugevat seost ka tänapäevaga. "Minu arvates on selle näituse kese ühe lõhki rebitud perekonna lugu," kinnitas Boz koos kaasautori Ken Cameroniga ja lisasid, et nad näevad sellel näitusel, kuidas teismeline poiss suhestub vanaisa asemel temaga seotud asjadega. "Mind paelub see teema väga, sest ka tänapäeval defineerime me end rohkem läbi asjade kui läbi suhete."

Ajaloolist tõde ei tasu näituselt otsida. Noorel Mäetammel oli peas oma tõde. "Kanada kui hiiglaslik gloobus on hea näide sellest, kuidas reaalsus ja fantaasia on 11-aastase poisi peas segunenud, Marko on loonud sellise Kanada nagu tema seda noore poisina läbi raudse eesriide piiludes tajus," nentisid kaasautorid.

Näitus "Üks kuu Kanadas" jääb avatus 3. veebruarini 2019.