Produtsent Elina Litvinova: vaikused ei pea olema piinlikud, need võivad olla ka mugavad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Margit Kilumets istus saates "OP+" maha Läti päritolu Eesti produtsendi Elina Litvinovaga, kes rääkis muu hulgas, mis ta Eestisse tõi ja siia jättis ning kuidas ta siinse eluga kohastunud on. Elu Eestis on talle näiteks näidanud, et vaikuseid on erinevaid ja mitte kõik neist ei pea olema piinlikud.

Kellena sa end tunned? Eestlase, lätlase või hoopis kellegi kolmandana?

Ma arvan, et ma olen ikka lätlane, kes on leidnud uue kodu Eestis.

Aga sinu vanemad mõlemad ei ole ikka lätlased, eks?

Mu isa tegelikult oli venelane ja ema ei teadnud seda, kuni nad abiellusid. Mu ema vanemad on tegelikult pärit Siberist. Mu vanaisa tuli armastuse pärast vanaemaga Lätti.

Aga mis sind siis Eestisse tõi?

Mind tõi ikka see, et ma tahtsin õppida midagi tundmatut. Ma tulin õppima Balti Filmi- ja Meediakooli audiovisuaalset meediat. Kuna see oli kõik inglise keeles ja ma kunagi ei plaaninud, et jäängi Eestisse elama, siis selle keelega läks mul natuke aega. Esimesed viis aastat ma üldse ei mõelnudki selle peale.

Küsime siis nii, et mis sind pärast selle kooli lõpetamist Eestisse jättis?

See on veel huvitavam küsimus, sest ma olen mitu korda isegi Eestist ära läinud. Pooleks või kaheks aastaks, et õppida Inglismaal või kusagil mujal. Aga iga kord see süda ja see hing ikka tahab siia tagasi tulla. See on kindlasti midagi, mis on selles kultuuriruumis või selles keskkonnas, mis on siin nii tugev. Mingisugune energia või need inimesed, kes ikka kutsuvad tagasi.

Nii et, kui sa paned kaalukausile praegu Läti ja Eesti – ma tean, et nii ei tohi küsida – aga praegu siis Eesti kaalub Läti natuke üles või?

Ikka, jah. Eks ma olen siin praegu, jah.

Mulle tundub, et sa ei oleks siia jäänud, kui sind ei oleks omaks võetud, eks?

Ma tahaks loota, jah.

Ja natuke oled sa armastuse pärast ka siin, eks?

Jah, kindlasti.

Armastus tööpostil selles mõttes, et te jagate [filmirežissöör] Martti Heldega nii tööd kui ka kodu. Kas see, et sa töötad filmiprodutsendina, on mõneti ka Martti teene?

Ma tahaks öelda ei, sest ma alustasin ja tegin seda tööd enne, kui me kohtusime. Me kohtusime tööpostil. Tema tegi "Risttuult" ja tal olid võtted Lätis ning mul paluti tulla tema tõlgiks. See oli esimene kokkupuude, kus me väga pingelises olukorras saime aru, kuidas me mõlemad funktsioneerime. Martti Helde režissöörina on olnud üks režissöör, kelle visuaalne keel ja looming on pakkunud väga tugevat huvi juba enne seda, kui ma teada sain, kes on nende tööde autor. See, et me oleme jätkanud seda koostööd ka koos, see eest ma olen väga tänulik. See oli väga suur unistus.

Just praegu te lõpetate oma järjekordset ühisfilmi – "Skandinaavia vaikus". Millest see kõneleb ja millal vaatajad seda näevad?

Vaatajad näevad seda Eestis tuleva aasta kevadel. Naistepäeval, 8. märtsil. See film räägib just Põhjamaade inimeste olengust ja sellest vaikusest, mis tekib inimeste vahel. Vaikus nendes hetkedes, kui just ainuõige asi oleks, et inimesed omavahel räägiksid, et leida seda lähedust, leida kontakti oma perekonna ja oma lähedastega.

Kui palju sa iseennast selles filmis ära tundsid?

Eks see ei ole ainult Skandinaavia fenomen. See vaikimine, mis meil siin on. See on väga inimlik oleng. Ma usun, et mitte ainult meie siin saame selle suhestuda, vaid ka inimesed teistes riikides.

Sul lätlasena on ilmselt ikkagi kergem seda vaikust lõhkuda? Eestlased suruvad suu kriipsuks ja suudavad nädalate kaupa vait olema, kui vaja on.

Ma arvan, et ma suudaks juba ka. Kui ma alguses mäletan neid hetki, kui isegi lähedaste sõpradega tekkisid need vaikusemomendid. Aga selle aja jooksul olen ma aru saanud, et vaikuseid on erinevaid. Need võivad olla ka väga meeldivad. Need ei pea olema ainult piinlikud või sellised, et sa hakkad välja mõtlema, mida rääkida. Need võivad väga mugavad olla.

Ja siis hoopis kolmas külg sinus – need on muusikavideod. See mind ikkagi vapustas. See on see selline tüdruku pool, mis välja lööb, et tahaks tantsu ja tralli, ilusat pilti ning sooja Tuneesia ööd.

Jah, eks mõned need muusikavideod on rohkem trall ja mõned on tõsisematel teemadel ka. Aga muusikavideod on väga mõnus formaat. Nendega saab katsetada erinevaid asju. Lühemas formaadis, lühema aja jooksul saada see tulemus kätte.

Kui sa minuga räägid, siis kas sa mõtled läti keeles või mõtled kohe eesti keeles?

Eesti keeles, jah. See oleneb teemast. Kui ma räägin või pahandan iseendaga, siis see on ikka läti keeles.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: