Eesti Panga 100. aastapäeva näitusel näeb kunsti, mis mahub eestlasele tasku
Kunst ja raha on omavahel väga tihedalt seotud, selgub Mikkeli muuseumis avatud Eesti Panga 100. aastapäeva näitusel.
Näitus "Rahakunst" toob publiku ette saja aasta jooksul Eestis kasutusel olnud rahatähed, sealhulgas margad, kroonid, rublad ja eurod, mille kujunduse autorid on eesti kunsti klassikud. Lisaks on näitusel väljas rahast inspireeritud kaasaegse kunsti teosed.
Raha pole ainult maksevahend, vaid ka väga tugev sümbol ja riigi identiteedi oluline osa. Näiteks 1919. aastal käibele tulnud marga ühel küljel saab näha Johann Köleri "Ketrajat" ning teisel küljel on skulptor Ludwig Weizenbergi Koit ja Hämarik.
"Välismaalane vaatab eesti rahatähti ja näeb, et ühel rahatähel on eestlased kündmas, teisel kalu püüdmas, kolmandal sepatööd tegemas ja siis näeb, et mõnel rahatähel on kunst, kujutav kunst, siis ta saab aru, et eestlastel on ka oma rahvuslik kunst, nad on kunsti tähtsaks pidanud, et nad kuuluvad Euroopasse, " märkis näituse kuraator Tiina-Mall Kreem "Aktuaalsele kaamerale".
"Raha on ju see, mis jõuab kõikide Eestis käijate tasku ja Eesti elanike tasku ja see on põnev, kuidas koos rahatähtedega on jõudnud eesti kunstiklassika ka eestlaste tasku," märkis näituse kuraator Tiina-Mall Kreem "Aktuaalsele kaamerale".
Toimetaja: Merit Maarits