Paavo Järvi viib Saksa orkestri Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse ({{commentsTotal}})

BBC PROMS 2018, Eesti Festivaliorkester, Paavo Järvi.
BBC PROMS 2018, Eesti Festivaliorkester, Paavo Järvi. Autor/allikas: Kauppo Kikkas

Dirigent Paavo Järvil on kontsertide poolest tavaline, esinemistest mahukas kümne kontserdiga jõulukuu, ent muusikaõhtute saalid pole temalegi päris tavalised. Mõneski kontserdisaalis on ta isegi esimest korda.

Seekord on Paavo Järvil külaliskontserdid orkestriga Deutsche Kammerphilharmonie Bremen (DKB). Ta tutvustab sealmail oma Saksa orkestrit, ning mis veel tähtsam – mängib jaapani ja korea publikule Euroopa 18. ja 19. sajandi tippklassikat.

Orkestri pikk muusikareis algas nädalapäevad tagasi Jaapanis ja kestab seal tänaseni. Antakse kokku seitse kontserti, esinemispaikadeks mainekad saalid, 8. XII Yokohama Minato Mirai Hall, 9. XII Tokorozawa kultuurikeskus Muse, 10. XII Tokyo Bunka Kaikani kontserdisaal, 12. XII Tokyo Opera City, 13. XII Nagoya Aichi Arts Center, eelviimasena 15. XII Nishinomiya Hyogo Performing Arts Theater ning viimaseks Jaapanis 16. XII Miyazaki Medikit Arts Center. Järvi Jaapani kavades on Bach, Mozart, Schubert ja Haydn, kolmel kontserdil Lõuna-Koreas vaid Mozart ja Schubert.

Muusikaõhtud Lõuna-Koreas leiavad aset 18. XII hiljaaegu rekonstrueeritud Daegu kontserdimajas, 19. XII pealinna Sŏuli Lotte kontserdisaalis ning 20. XII viimasena samuti Sŏulis Samsung Hallis. (Lotte nimi on Lõuna-Koreas erakordselt populaarne, selle nimega on ka Sŏulis mitu keskust ja saali, veel rohkem hotelle, kus igas toas on Goethe kuulus "Noore Wertheri kannatused" kolmes keeles). Lotte enam kui 2000 kohaga kontserdisaal on suuruselt teine Lõuna-Koreas ning avati alles 2016. aastal. Samsung Halli kontserdisaalis on enam kui 1300 kohta. Paavo Järvi külastas Sŏuli tänavu ka kuu aega tagasi, oktoobri-novembri vahetusel, reisil Taipeisse ja Hiinasse, tema peatse Zürichi Tonhalle orkestriga.

Paavo Järvi seekordsetes kavades on solistiks ameerika noor tippviiuldaja Hilary Hahn, kelle mängu oleme Pärnu festivalilgi nautinud. Ta soleerib Bachi Viiulikontsertides a-moll BWV 1041 ja E-duur BWV 1042 ning Mozarti Viiulikontserdis nr. 5 A-duur ("Türgi", KV 219). Mozartilt on kavas veel Avamäng ooperile "Don Giovanni" KV 527, Haydnilt Sümfooniad nr. 101 ja nr. 104, Schubertilt Sümfooniad nr. 5 ja nr. 9 ("Suur"). Sobiks lisada, et peaaegu samu kavasid mängis DKB Paavo Järvi käe all üsna enne Aasia reisi Viini Musikvereini suures saalis ning ka kodusaalis Bremeni Die Glocke's, siis viiulisolistiks Christian Tetzlaff. Need kontserdid (Viini klassikutega kavas!) said teoks Musikvereini intendandi Thomas Angyani kutsel. Paavo Järvi üllatas seegikord sealset muusikaavalikkust, saades mitmeid positiivseid arvustusi.

Aga teised tuntuimad orkestrid, keda Paavo Järvi on külalisena ja mõnesid ka pidevamalt juhatanud? Need on kollektiivid, millede ette saamine on väga paljudele dirigentidele jäänud täitumatuks unistuseks: Berliini ja Müncheni ning Viini Filharmoonikud, ameeriklaste Big Five'i orkestrid, Londoni, Amsterdami jmt suurte keskuste kuulsaimad.

Mitte tavapäraselt võtab Paavo Järvi pärast 20. detsembri esinemist Lõuna-Koreas seekord vastu jõulupuhkuse, seda ei saa aga orkester. Pidulikul uusaastapäeval esineb Bremenis DKB ees Pekka Kuusisto nii dirigendi kui viiulisolistina, klaveril soleerimas ka Iiro Rantala. Paavo järgmised kontserdid tulevad alles 16. jaanuarist Zürichis. Jaanuaris on tal jällegi kaheksa kontserti tuntud orkestritega: Tonhalle-Orchester Zürichis, Orchestre de Paris ning Philharmonia Orchestra Londonist. 

Meid huvitavad ka Paavo Järvi järgmised ülesastumised Eesti Festivaliorkestriga. Need on plaanis uue aasta aprillikuu lõpus, alates 21. aprillist Tallinnas, millele järgneb kuus külaliskontserti kuni 30. aprillini Jaapanis. Oma noorpõlve kolleegi ja sõbra Erkki-Sven Tüüri on Paavo kutsunud festivaliorkestri nõukogusse, samas on ta Tüüri teoseid päris palju ka ise juhatanud.

Põnev on jälgida, kuivõrd erinevaid teid pidi leiavad tuntust noored dirigendid Järvid, Paavo ja Kristjan. Vaid üks teatud sarnasus ilmneb nende tegevuses: viimastel aastatel on nende pilgud märgatavalt olnud pööratud Idamaade poole. Hoolimata sellest, et Paavo tegutseb viimast hooaega peadirigendina Jaapanis Tokyos NHK raadio sümfooniaorkestri juures (lepinguga aastani 2020) ja tuleb sealt peadirigendiks Euroopasse Zürichisse.

Paavo Järvi tegevust iseloomustab sõna parimas tähenduses köitev "äriplaan" – igas tema kontserdikavas ilmneb põhjapidav selgepiiriline taotlus – tuua kõikjal ja kõigile lähemale Euroopa kultuuri sajandeid süvenenud pärand, maailmamuusika klassikaline põhi. Ta otsib ja leiab selles praegusaja jaoks sobivat kõnekust, lisades klassikale oma nägemuse, uue ja seni kogemata arusaamise. Tänapäev on oma muusika sajandite kogemusega eriti valiv, aga Paavo Järvi on sel mitte lihtsal teel suutnud tähelepanu äratada ning paljusid enda taotlustega kaasa viia. Teda on mõistetud, sest ta on huvitav, eriliselt vastupidav ja järjekindel. Huvitav on vaadata tema kohta avaldatud materjale veebilehelt "PaavoProject", kus mõnel aastal leiab sadadesse ulatuvaid tutvustusi ja arvustusi (2005. a on neid 281, 2006. a 328 või 2008. a 222 kirjutist...). Seda saame operatiivselt teada tänu portaali koostajale kunstnikunimega Primavera USA-st.

Paavo Järvi juhatatud kontsertidest kirjutatakse palju, tema esinemised ja plaadistused äratavad huvi muusikaajakirjanikele-kriitikutele, kes temast kirjutavad või teda intervjueerivad – siit koorub mulje tema tõekspidamistest, mulje, mis ta endast kunstnikuna on jätnud, mis teda saadab tõendusena tema tähelepandavale rollile muusikajuhina. Missugused kohustused ning ehk õigustustki vajavad tiitlid on meie keskmise põlvkonna tuntud dirigendil Järvil hetkel, mil 30. detsembril on ees tema sünnipäev. 

Paavo Järvi on orkestri Deutsche Kammerphilharmonie Bremen kunstiline juht juba alates 2004. aastast; USA Cincinnati SO laureaat-muusikadirektor, Frankfurti Raadio SO audirigent; Orchestre de Paris' muusikadirektor kuuel hooajal (kuni 2016), Pärnu muusikafestivali ja Järvi Akadeemia kunstiline nõuandja, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline nõustaja, Eesti Festivaliorkestri asutaja ja kunstiline juht, viimast hooaega NHK SO muusikajuht ja peadirigent Tokyos (alates 2015), järgmise aasta sügisest Zürichi Tonhalle orkestri muusikajuht ja peadirigent viieks järgnevaks aastaks.

Oma endiste orkestritega on Paavo Järvil pidevalt taasesinemisi. Selgub, et tal on neile midagi uut veel pakkuda. Et mõista Järvi repertuaariplaane ja -taotlusi, ei pea minema pikalt aastaid tagasi (Paavo dirigendikarjäär on kestnud peaaegu kolm aastakümmet), kõik selgub juba ühte-kahte hooaega silmitsedes. Ja eriline on tema ja ta käe all mängiva orkestri vastastikune üksteisemõistmine, kinnitavad üksmeeles muusikud ise ja kriitikud ning muusikatundjad. Üksi ja koos on saadud mitmesuguseid tunnustusi ja preemiaid, kontserdisarjade kõrval on enim neid kindlates seeriates tehtud heliplaatide eest, mida kõigi rõõmuks on aina lisandumas.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: