Tegelased:
Bergman
Dovlatov
Sugarman
Isa Guy
Gerassimovi naised
Lembri Uudu
Whitney

Koht:
Kollane allveelaev

Aeg:
Kuumad suveööd

1. pilt
Dovlatov ja Gerassimovi naised ilmuvad vasakult.
DOVLATOV: Sa oled Fantastiline naine!
Kõige pikem GERASSIMOVI NAISTest: Olen muidugi, aga meie vahel on kõik läbi. Õnn kaasa!
DOVLATOV: Käsi südamel, ihust ja hingest anun: jää!
GERASSIMOVI NAISED (omavahel): Hakkab jälle peale. No ühte pidu ei saa ka mööda minna, et pärast ei läheks  jälle seesama õuduste ekspress lahti!
DOVLATOV: Ma olen ilma sinuta hukule määratud. Need sinu armastuseta sõnad on mulle nagu nuga südamesse. Veel eile hommikul oli mu hinges nälg, oli ootus, aga siis tulid sina nagu ilmutus. Nagu sissetungija. Nagu tüdruk, keda kunagi ei olnud. Nagu mägi tulid sa Nipernaadi juurde. 
GERASSIMOVI NAISED: Kas see mitte Muhamed ei olnud?
DOVLATOV: Võis ka olla, üks kuulus mees ta oli. Mina olen mõlema fänn. Langeb keskmisele naisele kaela ja püüab teda suudelda.
Keskmine GERASSIMOVI NAIStest: Ära puutu mind! No on elajas. Kas sa vähemalt sellest saad ise aru, kellele su lõputu poeesia suunatud on?
DOVLATOV: Mul tuleb palavik, kui sa mu jätad! Ära mine üle selle piiri! Sinuta kukun ma sügavikku!
Pikim GERASSIMOVI NAIStest: Kuku-Kuku: Mina jään ellu!
DOVLATOV: Aga mulle on alati tundunud, et me oleme lahutamatud.
Saabub Sugarman.
SUGARMAN: Jou-jou. Tšill! Mis teil siin toimub?
DOVLATOV: Ta tahab ära minna. Tema, üks keha ja kolm aju. Haruldane naisterahvas, tavaliselt on vastupidi.
GERASSIMOVI NAISED: Üks solvang teise otsa!
DOVLATOV: Kas seletaksid siis, mis ma valesti tegin.
GERASSIMOVI NAISED (esimene). Miks sa üldse arvasid, et midagi õigesti tegid!
GERASSIMOVI NAISED (teine): Igal reedel sama lugu - nii kui piisa viina saab, hakkab siin laevas üks unelmate impeerium peale. Kogu aeg ole valvel! Muidu see meie reede laps paneb kohe käe külge. Sellest mao embusest omal jõul vabaks ei saa.
GERASSIMOVI NAISED (kõige pisem): No ärge nüüd nii, midagi on ta siiski õigesti teinud.
GERASSIMOVI NAISED (kõige pikem). Jah, aga seda oli väga vähe.
SUGARMAN: Hehäheh, aga temaga oli ju tore. Kuidas ta eile kohe peale esimest pitsi toolile ronis ja kõnet pidama hakkas.
GERASSIMOVI NAISED (esimene): Meie uus president.
SUGARMAN: Ja siis õnnistas meid kõiki sellesama viinaga.
GERASSIMOVI NAISED (esimene): Hea teada, et meil on paavst.
SUGARMAN: See oli ikka väga mõnus: ma tegin suu lahti ja lasin nagu mihkel kõigel kurku voolata. Kõik kadus naha alla! Hea, et mul nii kiire taip on. Korralik töö vene moodi, ausalt. Pärast kadusid kõik mandariinid sama teed. Oi, olid delikatessid! Kahju, et meil siin laevas paremat sakuskat ei saa kuskilt.
GERASSIMOVI NAISED: Aga vabandage nüüd meid - kellelgi on vaja need metsikud väljad korda sättida, mis armulaualised endast eile maha jätsid. Eks meie pea need koristajad olema, kes selle õnnistatud maa ära kasivad. (Lahkub)
DOVLATOV: Ui, ta läheb, ta lähebki. Mine ja vaata, ega temaga seal kurvi taga midagi paha ei juhtu.
SUGARMAN: Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele.

2. pilt
Masina ehitusruum. Bergman ja Lembri Uudu.
LEMBRI UUDU: Rõhk langeb!
BERGMAN: Vererõhk?
LEMBRI UUDU: Noh, see füüsikaline rõhk!
BERGMAN: Mis nüüd saab siis?
LEMBRI UUDU: Usu mind, see saab olema hullem kui Kambodža kevad! Siis on ainult - kas uju või upu!
BERGMAN: Vee puudutus. Ma olen kuulnud, et see võib olla ilus.
LEMBRI UUDU: Mes asi?
BERGMAN: Siis, kui sa ületad piiri, siis sind tabab ekstaas, katarsis. Vääramatu jõud, mis sind kaasa viib. Ma ütlen, surm on enam kui elu!
LEMBRI UUDU: Mes sa sogad! Me peame ometi midagi ette võtma!
BERGMAN: Milleks?
LEMBRI UUDU: Mes milleks? Et ellu jääda! Šasa oli siin. Mine ja vaata, äkki ta saab meile appi tulla!
BERGMAN: Ma ei lähe kuhugi! This is home!
LEMBRI UUDU: Mis kuradi hõum! Siin on vaja üht sellist, kes neid vigurisi ja valemeid teab… Kas sina seda Goodiepali võrrandit ei mäleta! Need Holy Motorsi massinad kõik tahavad seda. Need on ju samal põhimõttel ehitatud nagu maailma võimsamad teleskoobid. Mine ometi, kas sa ei taha elada, raisk?
BERGMAN: Üks aasta, üks elu! Muuseas, miks sa ise seda mootorit ei puudu?
LEMBRI UUDU: Mul pole hooldusõigust. Oi jummel, oi jummel! Siit leiab meid see märg matus! Kui sa vaatad eemale, kas sinu meelest ei pruugi see olla juba õnnistatud maa?
BERGMAN: Kuhu ma vaatan?
LEMBRI UUDU: Illuminaatorisse, lollakas!
BERGMAN: See ruut?
LEMBRI UUDU: No neh!
BERGMAN: Ja kus see maa on siis?
LEMBRI UUDU: Kurvi taga!
BERGMAN: Brasiilia?
LEMBRI UUDU: Koerte saar!
BERGMAN: I beg your pardon?
LEMBRI UUDU: Ma tegin nalja! Portugal võiks siinkandis olla. Või Donbass.
BERGMAN: Ma ei tea. Ma ei näe vist midagi.
LEMBRI UUDU: Mis prille sa kannad?
BERGMAN: Noorte prokkarid!
LEMBRI UUDU: Kuradi filmitöötaja! Ei ole sinust siin mingit kasu.
BERGMAN: Ära solva! Need on head prillid!
LEMBRI UUDU: Mida iganes. Meil pole nagunii enam palju jäänud. Pääsemine on võimata.
BERGMAN: Mulle just meenus üks Astrid Lindgreni rääkimata lugu…
LEMBRI UUDU: Lase käia siis! On see situatsioonikomöödia, see viiks mõtted mujale?
BERGMAN: Rootsi armastuslugu.
LEMBRI UUDU: Ahah, ahah, räägi nüüd! Muidu oled küll igavene lorik, aga nüüd on vaikus.
BERGMAN: Astrid oli tundlik laps. Justkui väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke. Nagu võõrkeha selles maailmas. Mehetapja. Süütu. Vari. Teatud mõttes nagu Marsi põlvkond.
LEMBRI UUDU: Mes mõttes?
BERGMAN: Nagu nüüd on see Y generatsioon. Tead küll?
LEMBRI UUDU: Ei tea. Räägi edasi!
BERGMAN: Rohkem väga polegi. Siis tuli see - tead küll!
LEMBRI UUDU: Ei tea!
BERGMAN: Kõik teavad!
LEMBRI UUDU: Sissetungija?
BERGMAN: Jah. Teatud mõttes küll. Ebamugav tagajärg. Seltsimees laps, kui täpne olla.
LEMBRI UUDU: Mitte midagi naljakat su loos ei ole, võta või jäta.  Mis sa arvad, kas meil on lootust?
BERGMAN: A mis sa põed. See on ju Ahto. Unistuste jaht.

3. pilt
Isa Guy ja Whitney.
ISA GUY: Tere, Arsi!
WHITNEY: See olen ainult mina!
ISA GUY: Jälle?
WHITNEY: Isa, ma pean rääkima! Ma olen vaimust vaevatud!
ISA GUY: Võta või jäta!
WHITNEY: Ma ei tee nalja! Ja üldse! Ma ei saa nii rääkida! Kas sa ei tahaks sealt kapist välja tulla?
ISA GUY: Ma ei saa. Vaata isast vasakule, siis sa näed mind.
WHITNEY: WTF? Nagu peeglis? Ma ei näe midagi! Aga see ongi see, mida ma kogu aeg tunnen. Et ma oleks justkui tüdruk, keda kunagi ei olnud.
ISA GUY: Tee kiiresti! Ma ei viitsi siin kapis pool õhtut vahtida.
WHITNEY: Kärva maha, paps!
ISA GUY: Kas sa ei arva, et see oli solvang?
WHITNEY: Kas sa ei arva, et mul oli õigus? Me oleme nagu perekond Pittide tsirkus! Kõik naeravad meie üle!
ISA GUY: Jah, ja mina olen Gagarin!
WHITNEY: Mul on mure!
ISA GUY: Ja mida sa minult ootad?
WHITNEY: Ma ei tea… Haletsust? Nali!
ISA GUY: Mida siis? Sa ikka tead, kuidas nad sind kutsuvad?
WHITNEY: Alasti vampiir? Samaaria tüdruk? Mele Murals?
ISA GUY: Auk nr 8.
WHITNEY: Ei ole!
ISA GUY: On ikka küll!
WHITNEY: Fuck, sa ei tea! See oli kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus!
ISA GUY: Sitta ta oli! Miks ta lahkudes kirjutas su peeglile - Armastusega, Vincent?
WHITNEY: Mis ta siis oleks pidanud kirjutama? Christopher Robin ja Karupoeg Puhh?
ISA GUY: Ta on muretu rännumees.
WHITNEY: Ta on minevik.
ISA GUY: Hea küll. Läheme asja juurde. Sugarman paneb varsti tänase viskikoguse hakkama ja siis - õnn kaasa!
WHITNEY: Dovlatov.
ISA GUY: Paneb selle, mis Sugarmanist üle jääb.
WHITNEY: Ma ei pidanud seda silmas.
ISA GUY: Mida siis?
WHITNEY: Ta meeldib mulle. Ta isegi… Osutas mulle teatud tähelepanu. Aga siis tulid need…
ISA GUY: Pärijannad? Ouaga tüdrukud?
WHITNEY: Idioodid! Gerassimovi naised, noh!
ISA GUY: Kõik või?
WHITNEY: Jah, viimane kui üks!
ISA GUY: Ja mis siis sai?
WHITNEY: Sa ei kujuta ette! See oli täielik rodeo! Nagu püha hirve tapmine! Need naised lohistasid ta viimaks minema. Ma ütleks, et isegi eirates gravitatsiooni. Neid oli ju rohkem. Aga ma armastan teda! Ihust ja hingest!
ISA GUY: Raisatud munad!
WHITNEY: Mida?
ISA GUY: Dovlatovil.
WHITNEY: Ei, see oli armastus viimasest pilgust. Sel hetkel, kui nad teda viisid. Mingu nad kõik perse! MIna olen tema Florida projekt!
ISA GUY: Saatanakeedus!
WHITNEY: Sulev ei olnud või?
ISA GUY: Tead, tüdruk, ma siin teen sulle Sulev Keedust!

4. pilt
Whitney ja Dovlatov.
WHITNEY: Kuidas sul on?
DOVLATOV: Räme peavalu.
WHITNEY: Tahad, ma masseerin? Ma olen nobenäpp.
DOVLATOV: Sa paistad siin jah värske veri.
WHITNEY: Aga arvesta, sellest tuleb ohtlik sõit! Ole valvel!
DOVLATOV: Eks ma katsu!
WHITNEY: Aga samal ajal sa pead mulle midagi rääkima!
DOVLATOV: No olgu. Ma olin olnud selleks ajaks juba kolm päeva Quiberonis. Järelnoppijad ja mina. Seal, kus on need kolm reklaamtahvlit linna servas. Meil hakkas just viin otsa saama ja siis üks järelnoppija ütles, et…
WHITNEY: Midagi ilusat!
DOVLATOV: Kuule, ma ütlesin, et mul räme peavalu!
WHITNEY: Eile olid sa teistsugune. Tundlikum. Hellem.
DOVLATOV: Eile? Kuskohas?
WHITNEY: Siin laeval, idioot! Sa ütlesid, et ma olen su tuliliilia! Et ma olen nagu neitsiallikas, ja sa tuled ja kummardad, et sellelt juua. Et sa oled mu viimane vürst. Mu maailma süda.
DOVLATOV: Nii ütlesingi vä? Krt, ma pidin ikka siis sitaks jommis olema.
WHITNEY: Kuidas sa ei mäleta? See oli me koidiku lubadus!
DOVLATOV: Mida sa kangutad!
WHITNEY: Tead, käi siis perse! Aga seda ma ütlen, et sina oled minu timukas!
DOVLATOV: Ja-jah, siuke ta on - Minu elu Tsukiinina!
SUGARMAN (tuleb masinaruumist): Jäämägi otse ees! Don't look now!
DOVLATOV: Me sureme! See kõik on teispool lootust.
BERGMAN (tuleb ka masinaruumist): Meie elud on nagu eimiski ülistuseks! 
SUGARMAN: Muuseas, mulle just meenusid ühed mäed, mida polnud.
DOVLATOV: Mis mõttes?
SUGARMAN: Höhöhöö, ma tegin nalja!
LEMBRI UUDU (tuleb viimasena masinaruumist): Matus!
SUGARMAN: Mis sellega on?
LEMBRI UUDU: Seda pole. Meil pole isegi kombekohast matust!
ISA GUY: Meil on paavst! Tema lunastab meid välja!
GERASSIMOVI NAISED (ilmuvad): Kulla mehed. (Näevad Whitneyt). Ja sina ka, krõõp. Koristasime selle laga ära - sinel oli maha visatud, kangas oli täitsa kortsus. Mis tööd meid nüüd ees ootavad? LEMBRI UUDU: Me oleme hädaohus selle jäämäe pärast.
GERASSIMOVI NAISED: On teil rauajuppe? (Dovlatov annab arglikult lati). Me teeme selle jäämäe tümaks. Võtame plaani öise tõusu ja siis läheb kõik see inimvoog nagu esmaklassilised jooksikud jälle kindlale maale! Elame edasi!

Eesriie

Loe ka eripreemia pälvinud töid: Kristjan Kuusiku "Kõrgeauline W" (kõige rohkem filmipealkirju sisaldava teksti eest), Kristin Issaku "Tere, Arsi!" (kõige sidusama ja terviklikuma teksti eest), Tähte Paalaroosi "Kronofoobia" (parima luuletuse eest) ja Heneliis Nottoni "Katarsis" (poliitilise alatooniga teksti eest).