Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuriajalooline objekt nii Eestis kui ka kogu Põhja-Euroopas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kloostri müüride ümber on praegu tellingud ning siseruumides käib töö. Täpselt aasta pärast peaksid kõik planeeritud tööd valmis olema.

Klooster on olnud aastasadu varemeis ning müüre uuesti üles laduma ei hakata. Küll aga püütakse kõike, mis praegu lagunema kipub, konserveerida ja eksponeerida võimalikult ehedalt.

"Kirik saab uue katuse ja kõik müürid, mis veel ei ole katuse all, saavad uue katuse ja osa müüre siin klausuuri läänetiivas saavad ka mätaskatuse," selgitas Padise kloostri projektijuht Heli Nurger.

Kloostri kirikus lendavad praegu ringi linnud. Kaevamisel on tulnud välja keskaegne paeplaatidest põrand. Kirik on kavas ehitada kontserdipaigaks, kus on sees elekter ning ees tänapäeva konserveerimisnõuetele vastavad aknad. Samas tahetakse jätta võimalikult palju ruumi külastajate fantaasiale.

"Kuna omal ajal mungad elasid väga looduse järgi, siis meil on mõte, et osa ekspositsioonist hakkab paistma sõltuvalt päikesest ja ilmast. Et kui on pilves, siis ei paista mingid osad, ja kui on päike, siis mingisugused osad projitseeritakse läbi aknaklaasi," rääkis Nurger.

Padise klooster on korduvalt põlenud, seda on sõdades piiratud ja rünnatud. Klooster lõpetas siin tegevuse 1559. aastal. Pärast seda ehitati juurde kindlustusi.

1622. aastal kinkis Rootsi kuningas kloostrihoone Thomas von Rammile, kes oli Riia bürgermeister, ning 150 aastat kasutasid Von Rammid kloostrit häärberina.

Kirikuossa ehitati vahelagi ja ahjud. Mõisaaega meenutavad praegugi keldrist leitud põrandad, mis korda tehakse. Padise kloostri renoveerimist rahastab EAS piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist ning raha annab renoveerimiseks ka Lääne-Harju vald.