"Minult on küsitud küll, et millised on meie soovid ja me oleme siis oma hoolekogu, õpetajate ja tuttavate arhitektidega arutanud. Nii et oleme oma soovid väljendanud. See oleks küll tore, kui ta ükskord valmis saaks, sest lisaks muudele rõõmudele ega Eestis ei olegi ehitatud ühelegi kunstikoolile spetsiaalseid ruume või maja," märkis Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau "Aktuaalsele kaamerale".

Kunstihoonesse kolib ka raekojas tegutsev Pärnu linnagalerii koos Nikolai tänavas asuva kunstnike majaga.

"Tööd selle hoone kallal on tehtud üle poole aasta ja ruumiprogramm on väga põhjalikult läbi mõeldud. Kunsti eksponeerimise pinda peaks olema umbes 500 ruutmeetrit, mis on Pärnu kohta piisavalt suur. Hoone annab võimaluse väga mitmesugusteks tegevusteks, mitte ainult kunsti näitamiseks, vaid ka kunsti propageerimiseks," sõnas Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja.

Kunstihoone kerkib Pärnu südalinna Pika tänava äärde.

"Tegelikult on Pärnus ainulaadne võimalus ehitada avalik ja oluline hoone otse kesklinna südamesse. Kui vaadata kesklinna laiemalt, siis kontserdimaja, muuseumihoone ja tulevane kunstihoone moodustavad just nagu kesklinna läbiva kunstitelje. Tänase seisuga on linnavalitsus arhitektuurikonkusi välja kuulutanud ja see sai valmis koostöös arhitektide liiduga. Tegemist on rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega," rääkis Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu.

Pärnu Uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar oma muuseumiga kunstihoonesse minna ei kavatse, vaid loodab, et muuseumile ehitab linn uue hoone.

"Uue kunsti muuseum on õnneks nii linna arengukavas kui ka maakonna arengukavas eraldi rea peal ja need on volikogus kinnitatud dokumendid. Millal ta ükskord valmis saab, eks seda näitab aeg," märkis Soosaar.