Vahur Keller: kõik natuke tumedam on Kellerteatri teema
"Terevisioonis" olid külas Eesti esimese põnevusteatri Kellerteater juht Vahur Keller ja näitleja Rahel Ollisaar, rääkisid vastloodud teatri lummusest müstiliste ja tumedate lugudega ja avasid 1. märtsil esietenduva lavastuse "Mõrvad Rue Morgue'il" tausta.
"Mulle on meeldinud teha põnevusžanris lavastusi juba varem. Tegime koos Britt Urbla Kelleriga lavastuse "Dorian Gray portree" mõni aasta tagasi ja pärast seda tuli "Linnud" Hitchcocki põhjal. See sarnane gootika keel, lavastuslik keel, mis me seal leidsime, jätkub nüüd loogiliselt," rääkis Keller.
Ta tunnistas, et on küll mõelnud sellele, kas kuskil maailmas on varem põnevusteatrit tehtud, kuid ta täpselt seda ei tea. "Aga ma olen kindel, et on, sest see on iseenesest lihtne idee, seepärast ma olen veendunud, et kindlasti on olemas. Aga ma ei ole praegu leidnud."
Näitleja Rahel Ollisaar astub üles teatri esimeses ja Edgar Allan Poe novelli põhjal valminud lavastuses "Mõrvad Rue Morgue'il" ja kehastab seal tegelast August Dupin. "Ta on pisut tume tegelane. Elab oma korteris, pimeduses. Päeval väljas ei käi, ja tegeleb seal mõtlemise ja analüüsimisega. Lahendab erinevaid olukordi oma peas, teeb katseid, analüüsib. Ta ongi pühendanud oma elu mõtlemisele ja uurimisele."
Keller kinnitas, et õudusžanr kuulub samuti Kellerteatri repertuaari. "Müsteeriumid, põnevikud, õudus, krimilood. Kõik selline natukene tumedam teema on selle teatri teema."
Ollisaar üles, et ta ei tea, kas tal on õudusžanriks justkui sobiv õudusšarm olemas, kuid tõdes, et vahel hakkab tal proovides küll iseenda sees päris hirmus. "Vahur lükkab mind ikka kohtadesse, kus ma ise enda sees ei ole varem käinud. Midagi seal vist ikka on ka. Kui ma tagantjärele mõtlen, siis mul on alati olnud tõmme müstika ja põnevike vastu."
Kelleri sõnul pole järgmised lavastused mitte ainult plaanis, vaid lausa töös, kuid ta ei taha midagi liiga vara välja öelda. "Hoiaks põnevust." Ta lisas, et mõttes on kindlasti kasutada ka eesti autoreid. "Hetkel ei ole konkreetselt ühtegi klassikut või valmisteost, aga praegu on paar lugu pooleli, mis kirjutatakse spetsiaalselt selle jaoks."
Esimeses lavastuses kõlab Siim Aimla kirjutatud muusika, laval on ka Ollisaar ise ja kontrabassimängija Ara Yaralyan. "Seal on muusikat lauludena, aga see on ehk suuremas osas rohkem helimaastik."
Keller lisas, et kuivõrd tema taust on samuti seotud muusikaga, siis ta armastab oma lavastustesse mingil kombel muusikat siduda. "See ei tähenda, et see peab olema muusikal või ooper – mida ma olen ka teinud – aga just nimelt komponeerida läbi ka see tekst, et see muusikaline taust toetab või kommenteerib, räägib kaasa."
"Kõige magusam on alati see, kui on võimalus spetsiaalselt lavastuse jaoks see muusika luua. Just nimelt koostöös, mitte, et helilooja kirjutab kuskil nurgas midagi valmis ja siis paneme selle lavale, vaid praegu käib ka Siim meil proovides ja me teeme seda kõike koos Ara ja Raheliga. Kõik see genereerimine, analüüs samal ajal kui muusika loomine," lisas Keller.
Keller ütles, et tulevikus ei ole teatri lavastused sugugi mitte ainult tema lavastused. "Homme saame lavastajatega kokku, räägime läbi uued ideed, et augustis ehk on oodata põnevaid uudiseid." Ta märkis, et pigem liigub teater repertuaariteatri suunda. "Tahaks, et ka "Mõrvad Rue Morgue'il" jätkuks ka sügisel. Eks selgub, kuidas kõik hakkab minema, sest kõik on ju nii uus ja värske. Loodame, et on publikumenu ja kui vaatajaid on, tahaksime selle tuua ka tagasi. Vahepeal valmistaks ette midagi muud. Selles mõttes repertuaariteater, aga mitte selle tavapärases mõistes, et täna on üks ja homme hoopis teise lavastusega etendus, vaid mängime kindlasti plokkidena nii, nagu see on loogiline ja nii, nagu tööprotsess käib."
Ta märkis, et juba teatri esimese lavastuse "Mõrvad Rue Morgue'il" juures on märge, et see ei ole alla 14-aastastele soovitatav.
Rahel Ollisaar ja Ara Yaralyan esitasid saates ka teatri esimesest lavastusest ühe laulu, mis räägib närvilisest kirstutegijast, kes on lavastuses üks mõrva tunnistajatest. "Aga tema ei julgenud erinevalt teistest minna mõrvapaigale, sest kartis häirimise tagajärgi. Ta on selline närviline mees, teeb rahulikult kirstu nurgas ja ei taha mingist mõrvast midagi teada," märkis Ollisaar.
Toimetaja: Merit Maarits