"Isegi Eestis oleme me juba praktiliselt 20 aastat mõtestanud tõde kui midagi, mis on võimukandjate kätes – teadmine ja võim käivad käsikäes. See on seotud mingil moel meie enda mõttestruktuuridega," sõnas Marling.

"Tänaseks ei ole selline nn objektiivse tõe kahtlemine lakanud olemast mingi peen ekvilibristika, mida suudavad toimetada vaid ülikoolide professorid. Tänaseks on see liikunud laiadesse massidesse, kes samasuguse intensiivsusega vaidlustavad kliimasoojenemist või vaktsiine."

"Selle kohta on Prantsuse filosoof Bruno Latour näiteks juhtinud tähelepanu sellele, et kahtluse hermeneutika, mille üle meie, ülikoolide õppejõud aastakümneid professionaalse pädevuse märgina uhkust oleme tundnud, on nüüd üle kandunud hoopis kusagile mujale, konspiratsiooniteoreetikute peavoolu," jätkas ta.

"Selles olukorras on meil väga palju mõelda selle üle, mis on faktid ja mis on tõed," märkis Marling. "Kui me väidame, et tõde on konstruktiivne konstruktsioon, siis kas me väidame, et kõik tõed on üheväärsed?"