Siim Raie kinnitas ERR-ile, et Jumalaema kirik on Euroopa kultuuriruumi nii sügavalt juurdunud sümbol, et selle hävingut tajuvad paljud inimesed füüsiliselt. "Kui miski asi on osa sinu identiteedist, siis võib reaktsioon selle kaotusele olla sarnane leinaga," sõnas ta ja lisas, et see kurb näide tõestab ilmekalt, kui oluline on hoonete ja linnaruumi roll mälu ja identiteedi kandjana. "Miljonitel inimestel on oma isiklik kogemus, mälestus, emotsioon sellest paigast, sellest ruumist, ka neil, kes ei ole religioossed, samuti neil, kes ei ole seal kunagi käinud, kuid on lugenud," ütles Raie ja rõhutas, et tegemist on vaieldamatult maailmapärandi hävimisega.

"Jumalaema kirik on hästi dokumenteeritud ja andmeid taastamiseks on piisavalt, praegugi käisid seal ju tööd, mille aluseks on põhjalikud uuringud," nentis ta ja kinnitas, et õnnetusejärgne taastamine on aktsepteeritav tegevus ka konservatiivsemate muinsuskaitsjate hulgas. "Nagu öeldud, ei ole tegemist pelgalt väärtusliku hoone, vaid väga tähendusliku sümboliga, võib vist isegi öelda, et vaimse pärandi nähtusega, pühapaigaga selle sõna igas tähenduses," mainis Raie ja rõhutas, et tõenäoliselt taastavad prantslased Jumalaema kiriku hävimiseelses hiilguses, et ta me elusid edasi kaunistaks.

Seda, kui kaua võtavad restaureerimistööd aega, on Muinsuskaitseameti peadirektori sõnul keeruline prognoosida. "Prantslastel on olemas kõik teadmised, oskused ja ressursid selle väljakutsega toimetulekuks ja ma usun, et avalikkus tuleb ka annetustega appi," selgitas ta ja kinnitas, et kindlasti ei saa need restaureerimistööd olema kiired ja odavad. "Nad ei ole seda kunagi."

Raie rõhutas ka, et restaureerimine ei ole lõpuni ohutu tegevus ning inimlik faktor on alati riskiallikas. "2002. aasta Tallinna Pühavaimu kiriku torni põleng oli samuti seotud ehitustöödega, seetõttu on ülioluline järgida ohutusnõudeid ja tagada ohutus nii inimestele, kui kultuuripärandi säilimisele," sõnas ta ja kinnitas, et Eestis on Muinsuskaitse- ja Päästeamet teinud aastaid koostööd ja selgitustööd, et väärtuslikel hoonetel oleks olemas ohutuskaardid.

"Selleks, et olla ootamatutes olukordades valmis kaitsma oma väärtuslikku vara ja hindamatut kultuuripärandit, on oluline vara seisukorda, hoiutingimusi ja riske kriitiliselt hinnata," ütles Muinsuskaitseameti peadirektor ja tõdes, et kui juhtubki nii, et leiab aset õnnetus, on oluline, et oldaks valmis võimalikult operatiivselt käituma ning vähendama maksimaalselt sellega kaasnevat kahju, et esimese hooga näiteks kustutusvett altariseina peale ei lastaks. "Sarnased nõuded kehtivad ka muuseumitele ja museaalide evakueerimisele."