Londonis tuleb näitamisele hiljuti leitud joonistus Leonardo da Vincist
Buckinghami palees tuleb mais avalikule väljanäitusele visand, mis on ekspertide sõnul teine ainus joonistus, mis Leonardo da Vincist tema elu jooksul tehtud, vahendab Guardian.
Visandi tegi tõenäoliselt üks da Vinci stuudioabilistest ja see kujutab kunstnikku väga isiklikust küljest, kirjutab Guardian. Ainus teine da Vinci eluajal temast tehtud säilinud joonistus on ametlik joonistus, mille tegi tema elu lõpuaastatel tema õpilane Francesco Melzi.
Äsja leitud visandil näeb Leonardo da Vinci aga Royal Collection Trusti trükiste ja joonistuste osakonna juhi Martin Claytoni sõnul välja mõtlikum, murelikum ning ehk ka igatsevam.
"See on kiiruga tehtud ja juhuslik visand Leonardost ning kõige lähem asi hetktõmmisele Leonardost tema elu jooksul," ütles Clayton. "See võib olla kunstiteosena triviaalne, kuid see on väga oluline, isegi liigutav, justkui dokumentatsioon mehest endast."
Joonistus on üks 200-st, mis lähevad väljanäitusele da Vinci tööde suurimal, tema 500. surma-aastapäevale pühendatud näitusel enam kui 65 aasta jooksul. Portree on visandatud kahepoolsele lehele, mille peale on joonistatud hobusejalg ettevalmistusteks Prantsuse kuninga Francis I tellitud ratsamälestise tegemiseks.
"Leonardo õpilased ja sõbrad võisid korjata stuudiost üles suvalisi paberilehti, mille peale mustandeid visandada," selgitas Clayton. "Ma arvan, et on üsna selge, et see on joonistus Leonardost, mis on kiiresti valmis visandatud, kes teab, millistel asjaoludel."
Selle ja Melzi tehtud ametliku visandi vaheline sarnasus tundub ilmne, kui neid kõrvuti vaadelda, eriti habeme kuju, mis sel ajal, umbes aastatel 1517–18, oli ebatavaline. Leonardo oli üks vähestest sel ajal habet kandnud meestest, ütles Clayton.
Melanhoolne ilme on kooskõlas tunnetega, mida Leonardo ajaloolaste sõnul tol ajal tundis. Ta oli umbes 65-aastane ja teadis, et on suremas. Vasaku käe halvatuse tõttu ei saanud ta enam maalida.
See ei ole esimene kord, kui mainitakse teist Leonardost tehtud joonistust, kuigi see on ajaloo jooksul suuresti unustatud. Kenneth Clark mainib seda kõrvalepõikena oma 1935. aasta Leonardo jooniste kataloogis.
Samuti on Torinos olemas punase kriidiga portree vanast mehest, mida on peetud Leonardo autoportreeks. Clayton on üks neist, kes selles sügavalt kahtleb.
Windsori lossis olevad joonistused on olnud ühes kohas Leonardo surmast saati ja jõudsid kuningliku kollektsiooni kuningas Charles II valitsemise ajal.
Väljapanekule tuleb ka Leonardo Imola kaart, mille ta tegi poliitiku Cesare Borgia jaoks, kaks sirgeldust, mille ta tegi "Püha õhtusöömaaega" ette valmistades, ja drapeerimiskatsetused "Salvator Mundi" jaoks, millest sai 2017. aastal maailma kõige kallim maal pärast seda, kui see enampakkumisel rohkem kui 400 miljoni euro eest maha müüdi.
Selle ostis ostja Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salman nimel ja see pidi minema väljanäitusele Louvre' muuseumisse Abu Dhabis. Pärast seda, kui selle näitamine edasi lükati, pole põhjalikult restaureeritud maali nähtud, seda on saatnud salapära ja vandenõuteooriad.
Mõned eksperdid kahtlevad jätkuvalt selle autentsuses. "Võin öelda seda, et usun, et see on [Leonardo tehtud]," ütles Clayton.
"Minu arvamus ei ole Leonardot uurivate teadlaste hulgas vastuoluline… mida paremini keegi Leonardot tunneb, seda tõenäolisemalt nad maali tema omana ka tunnistavad, ja inimesed, kes ütlevad, et "ei, Leonardo ei oleks kunagi midagi sellist maalinud", kipuvad tõtt-öelda olema inimesed, kes pole just suured Leonardo spetsialistid."
Toimetaja: Merit Maarits