"Minu arust on see tänases kunstis täiesti võimalik," tõdes Ausman. "Kuna tänase päeva kunst on paljuski manifestide- ja statement'ide-rohke, siis see, kuidas kunstnikud oma loomingut ja kõiki neid kurioossume, mis nende loominguga kaasas käivad, ära kasutavad ja selle sotsiaalseks sõnumiks pööravad, on väga tore." Konkreetne Edward von Lõnguse töö on tema meelest selle väga hea näide.

"Isand Edward von Lõngus on seda väga kenasti oma kunsti läbi väljendanud. Olukord on ju selles, kuidas tegelikult Alibaba portaali on ilmunud töö. Ma saan aru, et ta ise ei tea, kuidas see sinna sattus. See on lihtsalt seal reprodutseerimisel ja seda on võimalik sealtkaudu omandada ning sealt ta selle ka avastas."

Ausman tõdes, et ühtepidi võiks tõesti kunstnik rõõmu tunda, et suurkontsern on tema töö võtnud võltsida. "Teistpidi võiks ta ka pöörduda autorikaitsesse ja natuke vaadata, mis moodi rahvusvaheline autorikaitseõigus sellesse suhtub. Aga just selle konkreetse kunstniku puhul on tore olnud see, et ta ise sealt oma koopia tellis, selle signeeris ja tegi sellest omamoodi sündmuse, omamoodi kunstiteose ja ka nimetas selle selliselt."

Ta märkis, et siinkohal tekib küsimus, kas see on enam võltsing. "Ühtepidi on ta olnud võltsing, ta olnud ühe ilma autoriga kokku leppimata, autoriõigusteta autori teose kasutamine ja sellest koopia tegemine, mis on äärmiselt ebaseaduslik. Nüüd, kui autor on sellele vastanud, on ta selle mõneti heaks kiitnud, sinna kenasti alla kirjutanud."

"Mulle tundub, et see, et selle on ostnud üks ja sama inimene, on äärmiselt loogiline, sest tegelikult see ongi ju seesugune kurioosum, sest autor tegi ju originaali pärast seda, kui ta oli Kuradisilla peale joonistanud tänavakunstnikuna. Tegi sellest originaalmaali, originaalmaal läks kollektsionäärile, nüüd kollektsionäär nägi, et tema originaalmaalist on tehtud koopia, sellele on autor taas alla kirjutanud. Mõistagi on tal tore neid asju kõrvuti omada," selgitas Ausman.

Ta usub, et põhjus, miks võltsing läks müügiks kallimalt, on see, et seal hakkas mängima emotsioon. "Kui sa näed, mis moodi ühiskond reageeris – tekkis teisigi pakkujaid, asi läks intrigeerivaks ja huvitavaks. Juhul kui kunstnik rohkem selliseid asju ei tee ja ühelegi koopiale rohkem alla ei kirjuta ja võib-olla mõtleb natuke autoriõiguste peale ja ehk kuidagi Alibabaga sellel teemal suhtleb, kui seda oluliseks peab, siis see töö võib täiesti rahulikult olla originaaliga oma väärtuselt võrdväärne."