Andrus Vaarik kinnitas "Terevisioonis", et ta ei ole teatrimaailmast kunagi kuhugi kadunud. "Ma lihtsalt andsin oma vaba aja hetkeks sotsiaaldemokraatide teenistusse ja kui vaja, siis annan jälle," ütles ta ja tõi välja, kuidas see kogemus õpetas talle, et ta on oma päevapoliitilistes otsustes õigel teel. "Mul on väga hea meel, et ma sain lähemalt tuttavaks sellise seltskonnaga, need on fantastilised inimesed."

"Elu liigub mööda sinusoidi ja hetkel tundub küll, et valitsus panustab riigieelarve koha pealt rohkem eestlaste surnuksjoomisesse ja vähem teadusesse, aga noh, miski pole igavene," sõnas Vaarik ja mainis, et väidetavalt pole eestlased viimase kümne aasta jooksul veel nii vähe viina joonud. "Noh, töö on tehtud, väikesed tagasilöögid, aga helge tulevik koidab."

Samuti tõi Vaarik välja, et kui enamasti on nii, et komöödialavastuste naljad surevad tegijate jaoks kiiresti ära ning alles publik suudab need mingil hetkel uuesti ellu äratada, siis Jäneda Pullitalliteatris lavale jõudva "Õnneliku tunniga" seda ilmselt ei juhtugi. "Autoril Jaan Tättel on selline imeline omadus, et süvenedes sellesse teksti sa leiad uued naljad ja ka samad, esimesel hetkel väga absurdsed situatsioonid muutuvad veel absurdsemaks."

"Näitleja on oma loomingu objekt ja subjekt korraga, ta vajab intelligentset peeglit, et see lõpuks paika panna," mainis ta ja tõi välja, et on just viimasel ajal tundnud, kuidas ta pole veel täiesti mumifitseerunud. "Ma üllatan ennast tihti, olen isegi julgenud paar korda öelda, et kurat, enda kohta mängisin ma väga hästi."

"Mulle meeldib noorte inimestega koos töötada, sest näitlejatöö paradigma muutub ja areneb ning ma õpin nende pealt, millised väljendusvahendid on praegusel hetkel kõige efektsemad," tõdes Vaarik ja rõhutas, et ta õpib noorte näitlejate pealt.