"Aishanijaa" tähendab hiina keeles Eesti. Niiviisi leiab siit raamatust hiinakeelse vaste veel 5000 eesti sõnale.

Hiina keele kõnelejaid on enam kui tuhat korda rohkem kui eesti keelel. Sellele vaatamata õpetatakse kahes Pekingi tippülikoolis eesti keelt ning hiina keelt saab õppida mitmes Eesti gümnaasiumis ja ülikoolis.

Hiinas esimese eesti keele peaeriala avanud ja eesti-hiina sõnaraamtu koostaja Gao Jingyi rääkis, et kui eesti sõnaraamatust sõnu noppides korralikku lauset kokku panna ei saa, siis Hiina keele grammatika on palju lihtsam.

"Hiina keele grammatika ei ole raske. Väga kerge. Hiina keeles, kui tahame öelda, et mina olen ajakirjanik, siis ainult kolme sõnaga," tõi ta näite.

Siiski on ju eestlastel väljend "raske nagu hiina keel". Keeruliseks muudavad hiina keele toonid, mis sisult sarnanevad eesti keele väldetega. Kumb on lihtsam, kas hiinlasel õppida ära eesti keel või eestlasel hiina keel?

"Eestlastel hiina keelt on kergem. Sest eesti keele hääldus on väga raske. Hiina keele hääldused, välja arvatud toonid, on kerged," ütles Jingyi.

Eesti keele instituudi direktor Tõnu Tender aga ütles, et hiina keeles kirjutamine on väga raske.

"Seda tuleb ikka aastaid õppida. Aga see kõnekeel, või see mida kõneldakse, see pidi suhteliselt hõlpsasti suhu tulema, kui toonid selgeks saad. Kas tõusev või langev ja nii edasi," rääkis ta.

Et hiina keele olulisusest aimu saada, tasub Tallinki laevaga sõita põhjanaabrite juurde, kus Tenderi sõnul on juba ammu hiina keele vajadusest aru saadud.

"Majandus tugineb paljuski ühele suurriigile ja see riik on Hiina. Ja hiina külalisi, hiina turistegi käib väga palju. Helsingi kaudu just. Nii et ka seetõttu on vaja. Ma nimetasin, et maailm on väiksemaks jäänud – igas regioonis on keeli, mida tuleb õpetada ja vähem või rohkem osata. Hiina keel on kindlasti üks neid. Ja see sõnaraamat aitab veidikene asjale kaasa," rääkis Tender.