"Elu on aeg ajalt toonud meie ette erinevaid probleeme. Läbi ajakirjanduse kuhjuvad nad meie meeltesse ja muutuvad seal teatud hoiakuteks.

Probleemsetes küsimustes nagu teine pensionisammas, kliima soojenemine, Brexit, eesti teaduse rahastamine jne, tundub asi meist väga kaugel ja hoomamatu. Meie küsimus, kuidas neis teemades lahenduseni jõuda, saab vaevalt kuskilt konkreetse vastuse.

Kuidas muusikud oma valdkonnas probleeme lahendavad? Kus on need nõukogud, ühingud, seltsid ja muud ühiskondlikud organisatsioonid, kelle sõnastatud probleemsed valupunktid jõuavad otsustajateni?

Minu jaoks on see Eesti Muusika Nõukogu. Lihtsustatult öeldes peab see muusikute organisatsioone koondav nõukogu esindama muusikuid ning viima meie ideed ja tähelepanekud ministrite ja valitsuse lauale. Kui see on tehtud, siis ootama, mis vastus sealt tuleb.

Tavaliselt asjad aga nii lihtsalt ei käi. Muusikanõukogu toime on sisuliselt olematu. Tõstatatud küsimused "võetakse teadmiseks", need ei jõua kuhugi ning jäävad lahendamata. Keegi sellega ei tegele. Ainus tõeline tegu, milles muusikanõukogu virgub, on muusikapäeva tasuta kontsertide organiseerimine 1. oktoobril, et tähistada rahvusvahelist muusikapäeva. Tähistada on ju igati tore, kuid kas muusikaelu probleemistiku ja kitsaskohtade lahendamisel poleks mõtet nõukogul rohkem päris tegusid teha? Kui võtame Risto Joosti intervjuust lause: "koorijuhtimise eriala pole Eestis sisuliselt mitte midagi väärt" ja püüaksime selle viia niikaugele, et Risto ütleb mõne aasta pärast: "koorijuhtimise eriala on Eestis üks väärt amet", siis kuidas me selleni jõuaksime?

Kui laialt me näeme kogu muusikaharidust ja muusikaelu Eestis? Millest räägivad pianistid, muusikateadlased, muusikaõpetajad, lauljad? Kui palju on nende töö väärtustatud? Kas probleemides on midagi ühist? Mis süsteem on muusikute tasustamisel Lätis, Soomes, Rootsis? Kas oleme informeeritud? Missugused ja kui palju on muusikutel töökohti Eestis 10 aasta pärast?

Kui meil kõigi nende teemadega tegelemisel puudub loogiline süsteem, kuidas tulemuseni jõuda, siis jääb mul vaid hüüda nii nagu hüüdsid koorilauljad laulupeo avalugu oodates: "ARSTI! ARSTI!""