Disainiöö peakorraldaja: disainerite ülesanne on vaadata tulevikku ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuni 22. septembrini toimub Tallinnas Disainiöö, mis pakub lisaks arvukatele näitustele arutelusid, ettekandeid ja töötubasid teeseene kasvatamisest kuni paberis mürgeldamiseni. Seekordse festivali alapealkiri on "Tuleviku materjalid".

Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova ütles "Aktuaalsele kaamerale", et disainerite ülesanne on vaadata tulevikku ning horisontide taha. Inimkond peab üle vaatama loodusvarud ja inimtegevusest sündinud jäätmevood ning hindama need ümber uuteks materjalideks. "Ilusaid asju võib kaubamajades vaadata, meie püüame vaadata nende asjade taha, uurida, kust tulevad materjalid ja kuidas neid asju tehakse," sõnas ta.

Disainiöö rahvusvaheline peanäitus "Tuleviku materjalid" Noblessneri valukojas on pühendatud materjalide ringlusele, taaskasutusele ning kohalikest või äravisatud materjalidest uute väärtuste ja esteetika loomisele. Näituse Hollandi osa kuraator Simone De Waart, kes esimest korda käis Disainiööl seitse aastat tagasi ning tõi siiamaile idee, kuidas kohvipaksust ühekordseid nõusid toota.

Seekord esitleb Simone de Waart aga näiteks õuntest ja palmilehtedest tehtud nahka. "Me näitame ka seda, kuidas asju parandada, näiteks on meil jakk, mille kangas on loodud spetsiaalselt selleks, et pikendada toote eluiga või et toode saaks koos sinuga kasvada," selgitas ta ja lisas, et parandused tekitavad uue esteetika või lisavad midagi olemasolevale esteetikale.

Näituse Eesti osa toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite ning arhitektide poolt arendatud materjalid ning tegeleb niiöelda materjalide demokratiseerimisega. "Me tahtsime tuua materjalid laborist välja ja näidata, mis on need protsessid ja meetodid, kuidas materjalid valmivad," selgitas näituse koostaja Annika Kaldoja ja lisas, et ühelt poolt võib näha näitusel teadlaste poolt loodud materjale, aga teisalt ka disainerite loodud materjale, mis on loodud pigem läbi empiirilise praktika.

Imporditud plastmasside asemel võiks tulevikus enam kasutamist leida mükoplast, mille aluseks on seeneniidistik ehk mütseel. Näituse koostaja Kärt Ojavee sõnul on seal pandud laboratoorsetes tingimustes seesama mütseel kasvama tselluloosipõhisele materjalile. "Nii võib seda kasvatada mistahes tselluloosi pinnale, ta moodustab tugeva kitiinikihi sinna materjali ümber," selgitas ta. Ta tõi ka välja, et Eestimaa vetes hõljuv punavetikas võiks samuti olla toormeks nii toidu-, kui kosmeetika ja meditsiinitööstusele, samuti asendada sünteetilist plastikut.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: