Tänukirjad anti üle silmapaistval tasemel restaureeritud hoonete ja objektide eest, samuti tuuakse esile parimad ajaloolisse keskkonda sobituvad uusehitised.  

Eraldi kategooriates tunnustati inimesi ja organisatsioone, kes panustavad järjepidevalt pärandi säilimisse ning tutvustamisse: restauraatorid, pärandihoidjad- ja tutvustajad.

Tunnustusega märgitakse ära möödunud aasta olulisimad leiud, tänu millele on märkimisväärselt lisa saanud meie teadmised möödunud aegadest.

Aasta teo kategoorias toodi esile möödunud aasta tähtsaim üksiktegu, mis on kaasa aidanud pärandi säilimisele.

Kätte anti ka muinsuskaitseameti elutööpreemia ning noore muinsuskaitsja preemia.

Muinsuskaitseamet andis tänavu tunnustusi välja seitsmeteistkümnendat korda. Eelmiste aastate tunnustatavatest saab ülevaate ameti kodulehel.

Muinsuskaitseameti tunnustused 2019

1. HÄSTI TAASTATUD MÄLESTIS

1.1 Narva raudteejaama peahoone taastamine

Narva raudtee jaama peahoone, mis on üks esinduslikumaid stalinistlikus stiilis raudteejaamu, paistab silma piirilinnale kohase pompoossusega. Veel hiljaaegu tundus Narva jaamahoone seis üsna lootusetu - see seisis tühjalt ning lagunes. 2014. aasta tõi kauaoodatud pöörde ning alustati hoone restaureerimistöödega. Tööde alguses ei  olnud tegu veel riikliku kultuurimälestisega, hoone sai riikliku kaitse alles pärast taastamist. Sellest hoolimata teostati tööd mälestise-väärilise kvaliteediga. Narva raudteejaama restaureerimine on tunnustust vääriv edulugu, milles oli suur roll hoone omaniku Eesti Raudtee ja Narva Linnavalitsuse koostööl.

Tunnustuse vastuvõtjad: omaniku Eesti Raudtee esindaja Alar Laurimaa ja restaureerimistööde teostaja AS Vant esindaja Nadezda Barinova.

1.2. Sangaste mõisa tall-tõllakuuri taastamine

On üsna kindel, et suurpõllumees, leidur, tõu- ja sordiaretaja, legendaarne Sangaste rukkikrahv Friedrich von Berg ei oleks osanud iial aimata, millise iseäraliku saatuse osaliseks saab tema tall-tõllakuur. Aastaid õnnetus seisukorras olnud tall-tõllakuur on saanud kõigi üllatuseks uue hingamise: seal on teostatud komplekssed restaureerimistööd ning see on avatud  külastuskeskusena, kus saab tutvuda rukkikrahvi tegemisi tutvustava ekspositsiooniga. Lisaks põnevale väljapanekule väärib esiletõstmist hoone restaureerimiskontseptsioon, mille käigus säilitati maksimaalselt ajalooliseid detaile, mis on hoone ainuomase ilme kujundajateks. Sangaste mõisa taastatud tall-tõllakuuri näol saanud Lõuna-Eesti juurde ühe tähelepanuväärse kohalikku pärandit mõtestava paiga, mille taga on kõikide asjaosaliste pikaaegne, tunnustust vääriv töö ja pühendumus.

Tunnustuse vastuvõtjad: omanik Sangaste mõis OÜ esindaja ja projekteerija ning restaureerimistööde teostaja Arc Porjekt OÜ esindaja Olev Suuder.

1.3. Tartus asuva Elamu Kastani 23 restaureerimine

Kastani tn 23 ajaloolise puitelamu saatus on tõeline Tuhkatriinu lugu. Teatavasti on Tuhkatriinu muinasjutt vaeslapsest, kellel õnnestub saada raskest saatusest hoolimata lõpuks printsessiks ja suure õnne osaliseks. Võib öelda, et selline saatus on tabanud ka Kastani tänava elamut, nukra olemisega kaunitarist on saanud pärast pikka ootamist taas üks tänava pilkupüüdvaimaid hooneid. Korteriühistu initsiatiivil teostatud restaureerimistööd on viidud läbi äärmiselt pieteeditundeliselt ja maja rikkalikult dekoreeritud fassaadilahendust säästval viisil. Kiidame KÜ-d, tööde teostajat ning järelevalvet pühendumise ja kvaliteetselt teostatud tööde eest!

Tunnustuse vastuvõtjad: Kastani 23 Korteriühistu esindaja, tööde teostaja Silindia Ehitus OÜ esindaja ja järelevalve teostaja Leili Männik.

1.4. Ikoon "Aleksander Nevski" konserveerimine Nõo EAÕ kirikust

Marika Mängeli käe all sai korda avariilises seisundis ikoon "Aleksander Nevski" Nõo õigeusu kirikust. Uuele elule aidatud ikoon moodustab Nõo kiriku 1870. aastatel valminud ikonostaasist olulise osa, olles suurepäraseks näiteks õigeusu ikoonimaalis 19. sajandil levinud maaliviisist.

Tunnustuse vastuvõtja: konservaator Marika Mängeli Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusest Kanut.

1.5. Tallinna Kaasani kiriku maalingute restaureerimine

Tallinna Kaasani Jumalaema sünni kirik on Tallinna vanim puidust sakraalhoone - ehitatud 1721. aastal. Kirikus on alates 2017. aastast toimunud suured restaureerimistööd. Esimeses etapis restaureeriti hoone välisilme. Nüüdseks on jõutud hoone interjööridesse. Uuringute ja restaureerimistööde käigus selgus, et ruumide seintel on säilinud ohtralt ajalooliseid maalingukihte. Kuna niivõrd rikkalik interjöörimaalingute olemasolu on Eesti kontekstis harukordne, tuli olemasolevasse suhtuda erilise tähelepanuga. Restaureerimiskontseptsiooni võtmeküsimuseks kujunes kuidas säilinud maalinguid maksimaalselt, kuid esteetiliselt terviklikult eksponeerida. Käesolevaks hetkeks on valmis jõutud altariruumi, tambuuri ja saaliosa restaureerimistöödega. Loodame, et käesolev tunnustus annab jõudu ja indu interjööride restaureerimistööde lõppfaasiks.

Tunnustuse vastuvõtja: koguduse esindaja Grigori Selivestrov, tööde teostaja KAR-Grupp AS esindaja Ruth Tuvikese ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Boris Dubovik.

1.6. Vilsandi tuletorni taastamine

Eesti kõige läänepoolsem tuletorn tähistab tänavu 210. sünnipäeva ning on läbinud oluliseks tähtpäevaks kapitaalsed restaureerimistööd. Teostatud restaureerimistööde nimekiri on  pikk- tööde käigus korrastati tuletorni sise- ja välisilme ning uuendati elektri- ja ventilatsioonisüsteem. Tööd teostati eeskujulikult, vanale tuletornile sobivate meetodite ja materjalidega. Muinsuskaitseamet tunnustab ja tänab tuletorni omanikku ja restaureerimistööde teostajat hea koostöö, põhjalikkuse ja pühendumise eest!

Tunnustuse vastuvõtja: tuletorni omanik, Veeteede ameti esindaja ja tööde teostaja Scandec Ehitus OÜ esindaja Aivo Raud.

1.7. Ruhnu pastoraadi aida taastamine

Ruhnu pastoraadi ait on väike palkidest abihoone, mis paikneb kultuurilooliselt olulise pastoraadi peahoone vahetus läheduses. Hoone seisis pikalt hooldamata ning selle seisukord oli muutunud enne restaureerimistööde algust peaaegu avariiliseks. Siiski tuli hoone omaniku initsiatiiv hoone restaureerida veel hetkel, mil suurt osa algupärasest puitmaterjalist oli võimalik säilitada. Hoone taastamisel kujunes kõige mahukamaks kahjustunud seinapalkide proteesimine. Tulemus on meisterlik ning kiiduväärt! Kirsiks tordil on pastoraadi aidale paigaldatud uus rookatus, mis väärindas aidahoonet veelgi ning annab sellele ajalooliselt autentset võlu. Täname suure panuse eest ajaloolise hoone restaureerimisel!

Tunnustuse vastuvõtja: Ruhnu endine vallavanem Jaan Urvet.

1.8. Korsi talu riideaida taastamine

Lisaks Ruhnu pastoraadi aidale on saarel  2019. aasta kevadel valmis jõutud veel ühe aida restaureerimistöödega, mille käigus asendati kahjustatud palgid ning hoone sai algsetele konstruktsioonidele uue roogkatuse. Kiiduväärt on tõsiasi, et restaureerimistööde käigus säilitati rohkem algupärast materjali kui muinsuskaitse eritingimused ja projekt tegelikult ette nägi. Tehtud tööde kvaliteet on eeskujulik ning esitletõstmist väärib hoone omanike  Täname suure panuse eest ajaloolise aidahoone taastamisel!

Tunnustuse vastuvõtja: Rannarootsi Muuseumi esindaja Ülo Kalm.

1.9. Noblessneri laevaehituse ehitustsehh ja valukoja taastamine

 "Tiiger", "Panter", "Leopard" ning kõik ülejäänud 20 Bars tüüpi kurjade nimedega allveelaeva on toodetud just selles hoones! Tänaseks on valukoda kahtlemata Noblessneri kõige tuntum ajalooline tööstushoone. Õigupoolest asus värviliste metallide valukoda üksnes hoone tagumises väiksemas osas, suurt saali kasutati laevaehitustsehhina. Pikalt restaureeritud hiiglaslik arhitektuuripärl ärkab virtuaalreaalsuse katsete abil ametlikult ellu oktoobri teises pooles Proto avastuskeskusena.

Tunnustuse vastuvõtja: hoone omanik Noblessner Park OÜ esindaja, projekteerja Kaos Arhitektid esindajad, ehitaja Oma Ehitaja AS esindaja Aivo Pedak ja muinsuskaitselise järelevalve teostaja Sweco EST OÜ esindaja Toomas Rapp`i .

1.10. Haapsalu linnuse varemete restaureerimine

Turvamehe kibedad päevad on nüüdseks lõppenud. 5 aastat pidi ta huvilisi Haapsalu linnuse restaureerimiselt eemale hoidma. Nüüd on endine varemete park leidlikult uue hingamise. Uus muuseum tutvustab linnuse ehitus- ja ajalugu, Haapsalu linna tekkimist ja esimesi sajandeid, Saare-Lääne piiskopkonna valitsejaid ja toonast elu-olu.  Tasandite logistilise sasipuntra lahendas AB KAOS ning projekteeritu ehitas välja AS Restor ning kogu operatsiooni algusest lõpuni dirigeeris Kaire Tooming. Muide, Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum on kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tänavuse aastapreemia üks nominente aga mis sest, meie anname preemia enne!

Tunnustuse vastuvõtja: linnuse haldaja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid esindaja Kaire Tooming, projekteerija AB KAOS Arhitektid esindajad ning ehitustööde teostaja ehitusfirma AS Restor esindajad.

1.11. Inju mõisa peahoone interjööride restaureerimine

Inju mõisa härrastemaja on tõeline historitsistlike maalingute paradiis: seinu ja lagesid kaunistavad erinevad keerukad mustrid, toast tuppa astudes avaneb igakord uus mustrimaailm. Veel mitmed aastad tagasi oli olukord mõnevõrra teine: maalingud olid peidus hilisemate viimistluskihtide all, ajaloolised interjööridetailid ootasid korrastamiseks hoolivat kätt. Omaniku initsiatiivil 2011. aastal ette võetud suuremahulised restaureerimistööd on tänaseks lõppenud ning Eesti mõisapärand on ühe ajastutruult taastatud härrastemaja võrra rikkam.

Tunnustuse vastuvõtja: hoone omanik Jari-Vesa Isokotamäki.

2. UUSEHITIS AJALOOLISES KESKKONNAS

2.1. Viljandis, Tartu tn 7d asuva büroohoone projekteerimine

Ruumi erineva korrastusega kaasneb alati terviklikkuse probleem. Kuidas erinevad mahud ja nende vorm omavahel kokku kõlavad? Avalik ruum Viljandi ajaloolisel peatänaval on saanud kindlasti väärilise uue hoone. Igast küljest eriilmeline fassaadirütm koos peegelduvate klaaspindaga muutub koos ilmaoludega. Lakoonilised külgseinad, esifassaadi faktuur ja naabritega haakuv katuseviil sobitub hästi olemasoleva hoonestusega.

Tunnustuse vastuvõtja: projekteerija Salto Arhitektid esindajad ja hoone omanik Laur Kivistik.

2.2. Kuressaares Uus tn 20 asuva Thule Koja projekteerimine ja restaureerimine

Uus tn 20 ajalooline hoone koos juurdeehitusega on hea näide delikaatselt kujundatud linnaruumist. Kuigi uus hoone asub hilisemal tagasiastega tänavajoonel, loob lahendus soodsad vaated just vanadele tellisfassaadidele. Uue ja vana peenetundeline ühendamine klaasgalerii abil liigendab mahud ja ei lase ulatuslikul uuel klaaspinnal domineerida. Fassaadide eksponeerimine on kenasti õnnestunud ka vahegaleriis ning hoones sees, kus ajalooline autentne substants ilmekalt markeerib vana hoone perimeetri.

Tunnustuse saajad: projekteerija Asum Arhitektid OÜ arhitekt Hannes Koppel ja hoone omanik Andres Tinno.

3. AASTA LEID

3.1. Arheoloogilised uuringud Tartus, Kalevi tn 25, mille käigus avastati keskaegne kalmistu

2018. aasta novembris tuli Tartus Kalevi tn 25 kinnistult välja leid - elamu ehitustööde käigus avastati krundilt varasemalt teadmata keskaegne kalmistu. Kalevi tn 25 krundil elumajale vundamenti kaevav miniekskavaator oli vaevalt jõudnud haugata esimesed kopatäied pinnast, kui maast tulid välja inimluud. Koheselt peatati ehitustööd ning teavitati Muinsuskaitseametit. Kuigi ajaloolistes linnades ja nende lähiümbruses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude võimalusega, kaasneb iga reaalse leiuga suur üllatusmoment. Nii juhtus ka Kalevi tn 25 kinnistul, kus polnud määratud eelnevaid arheoloogilisi uuriguid kuna kinnistu paikneb väljaspool muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndit. Kinnistul alustati arheoloog M. Malve juhtimisel päästekaevamistega, mille tulemusena puhastati välja 74 luustikku ning fikseeriti muud leiud. Muinsuskaitseamet tunnustab omanikku koostöövalmiduse ja päästeolukorra lahendamisele kaasa aitamise eest, ehitajat olukorrale kiire ja professionaalse reageerimise eest ning arheolooge operatiivse uurimise korraldamise eest teadmata, kas ja kuidas nende töö finantseeritud saab.

Tunnustuse vastuvõtjad: kinnistu omanik Katrin Raudvee ja uuringute teostaja arheoloog Martin Malve.

3.2. Padise kloostri kirikust leitud polükroomia

Esimene aasta leid avastati Padise kloostri kiriku kaguseinalt, millel on säilinud keskaegne krohv koos polükroomiaga. 2019. aasta suvel tehti Padise kloostris toimuvate restaureerimistööde käigus, kiriku pikihoonesse tellingute paigaldamisel ootamatu avastus: kiriku kaguseina ülaosalt leiti muidu valge lubivärviga viimistletud seintelt värviline krohvilaik. Lähemal uurimisel selgus, et krohvil on säilinud punase ja sinise värviga teostatud maalingukatke. Üllatus oli ootamatu, sest kirikuruumist puuduvad varasemad teated maalingutest. Tekkis kahtlus, et otsa vaadetakse keskajale. Kahtluseid kinnitasid kohale tulnud Eesti Kunstiakadeemia professorid Hilkka Hiiop ja Anneli Randla, kes on hästi kursis keskaegsete maalingute hingeeluga.

Võib liialduseta öelda, et kirikutest keskaegsete viimistluskihtide leidmine on muinsushuvilistele ja keskajafännidele tõeline suursündmus: keskaega dateeritavaid viimistluskihte on Eesti kirikutes seni teadaolevalt säilinud siiski pigem vähe, mistõttu omab iga pisemgi infokild hindamatut arhitektuuriajaloolist väärtust. Tunnustame leidjat terase pilgu  eest!

Tunnustuse vastuvõtja: avastuse tegija Tarrest LT OÜ esindaja Marko Kozerenko.

3.3. Unikaalne ehteleid Saaremaalt

8. septembri hommikul avastas arheoloog Marika Mägi rõõmuhüüatuse saatel arheoloogiliste uuringute käigus avastatud ohverduspaigast midagi enneolematut- kullast maapeaotsalise võru koos muude leidudega. Haruldase eseme leidmine toimus justnagu põnevusfilmis: vahetult enne detektori kottipanemist, hakkas leiumasin andma nõrka signaali. Piiksumine oleks võinud halvemal juhul tähelepanuta jäädagi kui arheoloogide treenitud kõrv seda poleks kuulnud. Leid oli suursuguseks puändiks arheoloogilistele väljakaevamistele, mille käigus avastati ligi 70 muistset eset. Nende seast kuldeseme leidmine on Eesti arheoloogias haruldane, mistõttu on suure ja detailsete kaunistustega ehte leidmine tõeliselt harukordne. Leid paneb ümber mõtestama meie seniseid teadmiseid ajaarvamise esimestest sajanditest Eesti aladel. Leiud toetavad teooriat, mille kohaselt kuulusid Lääne- ja Loode-Eesti Läänemere ja Skandinaavia ühtsesse kultuuriruumi ning leid kummutab arvamise, et meie aja esimestel sajanditel kontaktid Skandinaaviaga peaaegu puudusid.

Tunnustuse vastuvõtjad: Jegor Klimov, Kaupo Surva ja Toomas Mägi.

4. HEA UURIJA

4.1. Varje Õunapuu

Kui päevakorda kerkib küsimus, kuidas kinnitada ajalooliselt väärtuslikke krohvikihte, soovitame pöörduda Varje Õunapuu poole! Varje kaitses 2019. aasta alguses põhjaliku magistritöö teemal "Injekteerimismörtide hindamine ja kasutus Pöide Maarja kiriku näitel", mille käigus uuris ajaloolise krohvi kinnitamiseks mõeldud injekteerimismörte. Uurimustöö aktuaalsus on end kaitsmisele järgnenud lühikese perioodi jooksul mitmekordselt tõestanud: Varje on töötanud välja krohvide kinnitamismeetodid Pöide ja Koeru kirikutes ja Padise kloostri kirikus. Varje lõputöö on täitnud restaureerimisvaldkonnas pikalt uurimata teema ning selle tulemusi saab rakendada ka teiste Eesti keskaegsete kirikute sise-ja välisviimistluse konserveerimisel. 

4.2. Martin Malve

Martin Malve on mees, kes oskab rääkida surnutega. Seda siiski küll natuke kaudsemas tähenduses- kadunukese kohta avaldavad saladusi kaevamistöödel väljatulnud luud, mis on Martin Malve jaoks alati väga kõnekad. Luu-uurijana ehk osteoloogina paneb ta rõhku kõikide detailide uurimisele, kuna need annavad olulisi vihjeid isiku surma põhjustest, elustiilist ja staatusest. Luustikke dokumenteerimist ja tõlgendamist on viimastel aastatel kindlasti olnud üksjagu, sest Eesti linnadest on avastatud mitmeid ajalooliseid kalmistuid, mille olemasolust varasemalt teadlikud poldud. Martin Malve on olnud nendel väljakaevamistel ja dokumenteerimistel alati üks peamiseid asjaosalisi.

4.3. Claudia Valge

Claudia Valge kuulub Eesti Kunstiakadeemiast tulnud konservaatorite-arhitektuuriuurijate hulka. Tema tehtud tööd paistavad alati silma suure põhjalikkusega: olgu selleks siis muinsuskaitse eritingimused, uuringute tegevuskavad või aruanded. Kõike iseloomustab analüütiline, kaalutletud ja selge sisu ning korrektne vormistus. Eriti väärivad esile tõstmist Claudia koostatud viimistlusuuringud, mis on väga detailsed.  Võib vist liialduseta öelda, et Claudia terav silm ei jäta vahele ühtegi viimistluskihti. Claudia on oma valdkonna tõeline huviline!

5. HEA RESTAURAATOR

5.1. Kerttu Küünarpuu ja Ergo Leilop, OÜ Ajataju

Kerttu ja Ergo on restaureerimisvaldkonnas tegevad juba rohkem kui dekaad. Paljud, kes on otsinud spetsialiste ajalooliste akende ja uste restaureerimiseks, on leidnud tee just Kerttu ja Ergo restaureerimistöökotta. Nende käe alt on käinud läbi mitmete Eesti ehitismälestiste puitdetailid, mis on äratatud uuele elule. Lisaks restaureerimistööle on tähelepanuväärne nende töö ka pärandihoidjatena. Suurte ajaloo ja vanade asjade huvilistena on nad viimud läbi restaureerimisalaseid koolitusi, tegelenud pärandi uurimisega ning kaasanud oma tegemistesse ka kogukonda. Oma südameasjaks on nad võtnud hävimisohus Vastemõisa mõisa päästmise ja väärtuste tutvustamise! Soovime jõudu ja jaksu edaspidisteks tegemisteks!

5.2. Jelena Jurjeva ja Alexander Juriev

Jelena ja Aleksander Jurjev on oma ala silmapaistvad spetsialistid, kes on uuele elule äratanud mitmeid ikoonikunsti teoseid. Nende tehtud töö on teostatud alati kvaliteetselt ja tundliku käega ning ühtlasi rõõmustavad ametnikke ning ka tulevasi põlvi nende põhjalikud ning õigeaegsed aruanded.

Täname ja tunnustame järjepideva põhjaliku töö eest Eesti ikoonipärandi restaureerimisel!

6. PÄRANDI TUTVUSTAJA

6.1. Paide keskväljaku ruumieksperimendi "EHE ruum" korraldajad, Elo Kiivet ja meeskond

2019. aastal leidis Paide keskväljakul kolmandat korda aset ruumieksperiment - EHE ruum, mille tulemusena on ajalooline turuplats kujundatud suveperiooditi ümber multifunktsionaalseks avalikuks ruumiks. Uus funktsioon on pakkunud võimalusi igapäevaseks ajaveetmiseks: sportimiseks, mängimiseks, kontserti- ja kohvikuelamusteks ja muus vormis kokkusaamisteks. Eksperimenti on kaasatud suur hulk partnereid, kellega koos on sisustatud tihe programm. Tavapäraselt parkimisalana kasutatud ajaloolise turuväljaku ümberkujundamine on meelitanud suveperiooditi vanalinna rohkelt kohalikke ja turiste. Eksperiment on tõestanud, et anonüümsest, autodele mõeldud linnaruumist on ühiste eesmärkide ja koostöö tulemusena võimalik (taas)luua ajaloolise paiga identiteeti ning kujundada sellest inimeste keskne ja iseloomuga kokkusaamiskoht.

6.2. Raamatu "Väikese linna suured mustrid" väljaandmine, Karen Klandorf, Viljar Vissel ja Kristiina Ribelus

Raamaturiiulitele on jõudnud raamat, kus on esmakordselt käsitletud Eesti tapeediajalugu. Raamatu fookuses on Paide linn, mille ajaloolistest hoonetest on uuringute tulemusena avastatud lademetes ajalooliseid tapeedikihte. Selgub, et väikelinna kodud olid ajalooliselt täis julgeid ja suursuguseid mustreid, mille lai ampluaa pani üllatama ka raamatu autoreid. Raamatust leiab palju tapeedinäidiseid ja rohkelt ajalooliseid interjöörivaateid, mis heidavad personaalse sissevaate Paide linnakodanike kodudesse. Raamat on rõõmuks kõigile ajaloo-, interjööri ja kultuurihuvilistele!

6.3. Projekti "Rohelised rööpad" läbiviimine

Pärandisõpradel on põhjus võtta suund Lõuna-Eestisse ja Põhja-Lätti, kus on kahe riigi koostöö tulemusena avatud kohalikku raudteepärandit tutvustavad  matkarajad. Tegu on marsruudiga vanadel kitsarööpmelistel raudteetammidel ja ümbersõitudel, mida saab läbida nii jalgsi, ratastega kui ka ratsa. Matkaraja kogupikkuseks on ca 750 km, millest ligikaudu 290 kulgeb mööda ajaloolist raudteed. Projekti raames raudteetammid korrastati, ehitati ja parandati ühenduseks vajalikke sildu. Lisaks paigutati matkaradadele infotahvlid ja -viidad,  kust leiab teavet kohaliku raudteepärandi kohta. Täname kõiki asjaosalisi raudteepärandi tutvustamise eest!

7. PÄRANDI HOIDJA

7.1. Hedi Vilumaa

Hedi Vilumaa tegevus  Kõpu ja Suure-Jaani  kogudustes  ja kirikuelu korraldamisel on  pidev ning väsimatu. Just Hedi initsiatiivil ja oskuslikul läbirääkimisvõimel on kirikutes viidud läbi mitmeid olulisi restaureerimistöid: nt Kõpu kiriku fassaadi ja akende- uste restaureerimistööd. Pooleli on Hedi algatusel tellitud Kõpu kirikupargi ehitus-haljastustööd. Hedi järjepidev tegutsemine tõestab, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Tahtmine ja pühendumus viivad kaugele ning toovad tulemust.  Täname meeldiva koostöö eest!

7.2. Päästeamet

2. detsembril. 2018 kell 7.38 sai Häirekeskus teate, et Nõmmel on süttinud lausleekides põlema kultuurimälestisena kaitse all olev Liiva kalmistu kabel. Kohale rutanud päästjatel õnnestus tulekahju suhteliselt kiiresti kustutada, kuid põlengus jõudis täielikult hävida hoone katus. Samuti said kabeli ruumid suuri põlengu- ja veekahjustusi. Siiski õnnestus tuletõrjujatel päästa hoonest suurem osa originaalsisustusest sh orel ja pingistik. Hoone saatus oleks võinud kujuneda palju kurvemaks kui operatiivkorrapidaja Risto Tõrv poleks vahetult enne põlengut jaganud Tallinna operatiivkorrapidajatele teadmisi kustutustöödest mälestisel. Teavitustööd initsieeris Risto Tõrvi lõputöö teema, mis on seotud kustutustööde spetsiifikaga kultuurimälestisena kaitse all olevatel objektidel.

Tunnustuse vastuvõtja: Paide operatiivkorrapidaja Risto Tõrvi

7.3. Maanteeamet

Muinsuskaitseamet avaldab tunnustust Maanteeametile riigitee maa-alal paiknevatele loodus- ja muinsuskaitse all olevatele parkidele ja alleedele hoolduskavade tellimise ja hooldustööde korraldamise eest. Hoolduskavade ja -tööde koostamine ning organiseerimine on olnud suur  töö, mille käigus kaardistati ajalooliste parkide ja alleede seisund, väärtused, võimalikud ohutegurid ning koostati  põhjaliku kaardimaterjaliga hoolduskavad järgnevaks 10 aastaks. Maaneameti kiiduväärt initsiatiivi ja maastikuarhitektide põhjaliku töö tulemusena kaunistavad Eesti maastikku märkimisväärne hulk  juba korrastatud ajalooliseid alleesid ja parke.

Tunnustuse vastuvõtja: Maanteeameti Keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk, hoolduskavade koostajad Loovmaastik OÜ esindaja Toomas Põld ja Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ esindaja Valdekko Lukken.

7.4. Koidu Jurman

Koidu Jurman on aktiivse kodaniku musternäidis, kelle hoole ja initsiatiivi tulemusena on päästetud ja hoitud veel üks Rakvere muinsuskaitseala hoone. Koidu Jurman on hoone hooldamiseks ja restaureerimiseks kasutanud kõiki võimalusi: taotlenud restaureerimistöödeks pea igal aastal Muinsuskaitseameti restaureerimistoetuseid; teinud kaasomanike seas ärgitustööd hoone käekäigu pärast rohkem huvi tundma. Lisaks on ametnike meeleheaks proua Jurmani asjaajamine alati laitmatult korrektne ja õigeaegne. Tegemist on tõsihingelise pärandihoidjaga.

7.5. Enn Veenpere

Võiks öelda, et Tartusse on jõudnud kalmisturenessanss. Pikalt varjusurmas olnud valdkond on tõusnud jõuliselt päevakorda: Tartu kalmistutel on viimasel ajal toimunud palju erinevaid hooldusöid, mille tulemusena on korrastatud haudu ja hauatähiseid. Tähelepanuväärne on olnud aktiivne tegevus Raadi kalmistul, kus on korrastatud ja restaureeritud mitmeid ajalooliseid kabeleid ja hauatähiseid. Tööde initsiaatoriks on Enn Veenpere, kes oskusliku ja sihikindla asjaajajana on leidnud hooldustöödeks vajalikud ressursid ning tõestanud ametkondades teema aktuaalsust.

8. HEA KOOSTÖÖPARTNER

8.1. Alo Peebo

Alo Peebo on muinsuskaitseringkonnas tuntud alati viisaka, tasakaaluka, professionaalse ja asjatundliku muinsuskaitse järelevalve tegijana. Suured teadmised ehitusvaldkonnast, huvi ajalooliste hoonete vastu ja äärmine põhjalikkus on võtmesõnadeks Alo Peebo senise töö kirjeldamisel. Täname meeldiva koostöö eest!

8.2. Raivo Rebane ja Jako Kotkas

Elektrilevi OÜ valmistas Muinsuskaitseametile sõna otseses mõttes suure üllatuse kui andis teada, et on teostanud omal initsiatiivil kaugmaa elektrivõrkude esmase paigaldamise sajanda aastapäeva lähenemise puhul mandri-Eesti ajalooliste alajaamade inventeerimise. Teadmine, et üks ettevõte on omal algatusel teostanud sellise töö, pani nii mõnegi ametniku üllatusest imestama. Ja nagu sellest poleks veel küllalt: teavitas Elektrilevi OÜ, et plaanib lähiaastatel korrastada mitmed ajaloolised alajaamad ning paigaldada neile infotahvlid. Suure töö taga on lavale kutsutud mehed, kes märkasid, et tegemist on valdkonnaga, mis väärib dokumenteerimist ja üldsusele tutvustamist.

8.3. Tõnu Riisalo

Muinsuskaitseamet avaldab tunnustust ja palub tänukirja üleandmiseks lavale antikvaar Tõnu Riisalo. (mõttepaus). Tõnu Riisalo on aidanud aastate jooksul hinnata erinevaid kultuuriväärtusi, aga tänu kellele on ka terve rida mälestisi jõudnud tagasi oma algse omaniku kätte. Tõnu Riisalo on tähelepanelik, vastutustundlik ning pärandit väärtustav antikvaar, kes tajub hästi pärandiga seotud riske ja suhtub neisse täie tõsidusega, tehes tihedat koostööd muinsuskaitseametiga nii kohaliku pärandi hoidmisel, aga ka nõustades ametit teiste piirkondade kultuuriväärtuste osas.

9. AASTA TEGU

9.1. Kino "Rahu" freskotehnikas maali "Hommik" päästmine

Muinsuskaitseamet avaldab tunnustust kino "Rahu" hoonest Dolores Hoffmanni poolt diplomitööna valminud freskotehnikas maali "Hommik" päästmise eest! 2019. aasta esimestel nädalatel levis uudis, et  1959. aastal valminud Kopli tn 69b asunud amortiseerunud kinohoonet ootab ees lammutamine. See oleks ühtlasi tähendanud kino teise korruse fuajees paiknenud seinapannoo hävimist. Kuna tegemist on tähelepanuväärse monumentaalkunsti teosega, otsustati tegutseda. Kokkuleppel töö autori, hoone omaniku ja Muinsuskaitseametiga demonteerisid Eesti Kunstiakadeemia konserveerimisosakonna õppejõud ja tudengid seinapannoo osaliselt selle esialgsest asukohast eesmärgiga eksponeerida osa sellest kino asemele samasse asukohta ehitatavas uues kauplusehoones. Aktsioonist kujunes üldhariduslik sündmus, mida kajastas ohtralt ka meedia ning millest koostati  EKA Galeriis näitus. Täname järjepidava panuse eest Eesti pärandi kaitsmisel ja tutvustamisel!

Tunnustuse vastuvõtja: Eesti Kunstiakadeemia proffessor Hilkka Hiiop.

10. ELUTÖÖPREEMIA

10.1. Lilian Hansar

Ta on viisakas, ta ei sega vahele kui Sa räägid ja kuulab alati lõpuni. Ta on hooliv, ta tahab, et kõik oleks hästi ja kui ei ole, siis ta teeb nii, et oleks hästi. Ta on töökas ka, isegi kui ta ei taha midagi teha, ta teeb selle ikkagi ära. Ta on tark, ta kirjutab raamatut aga ta teab elust ka ikka päris palju. Mulle meeldib temaga Kuressaares jalutada, sest tal on iga maja kohta nii palju rääkida. Kui ta oli noor, siis tal oli huvitav elu, ta tantsis flamenkot ja mängis Leegajuses viiulit. Ta on lahe ja ta teeb vahel isegi päris naljakaid nalju. Liili on lihtsalt hea ja lahke, ta lubab mul ilma kätisteta ujuda. Lapselapsed Lilianist. Ta on sündinud  Kuressaares riigiametniku ja õpetaja perekonnas. Lõpetanud 1975 aastal ERKI arhitektuuriosakonna, seejärel töötanud Tallinnas Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses kuni 1979 aastani, mille järel suunanud pikalt Kuressaaret pea arhitektina ja muinsuskaitsjana. Tema projekti järgi on restaureeritud Kuressaare vaekoda, turuhoone ja Kõljala mõis. Sai Kuressaare vanalinna restaureerimise eest 1982 Eesti NSV riikliku preemia ja 1988 A. Kotli nimelise preemia. Loomulikult käib jutt Liilian Hansarist, kes viimased aastad on olnud Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan.