Raul Kalvo: küsimus on selles, mida oleme parema keskkonna nimel valmis personaalselt ohverdama ({{commentsTotal}})

Raul Kalvo
Raul Kalvo Autor/allikas: erakogu

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Seeriat alustab Raul Kalvo.

"Eesti noorte arhitektide looming käib ühte sammu välismaa kolleegidega," kinnitas NAPi konkursi žürii välisliige, arhitektuuriajakirja Volume peatoimetaja Arjen Oosterman ja lisas, et noorte talentide toetamine ja tunnustamine on vajalik ning levinud järelkasvu kasvatamise skeem paljudes riikides.

Sel aastal antakse NAPi ettevõtja Heldur Meeritsa toetusel välja seitsmendat korda. Preemia on mõeldud Eestis elavale ja töötavale arhitektuuri arendanud või Eestile tuntust toonud innovaatilisele arhitektile või kollektiivile, kelle looming on kaasa aidanud eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Preemia saamiseks esitatud kandidaadi või loomingulise kollektiivi iga liikme vanuse ülempiir on 40 aastat, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud.

See aasta on toonud kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.

Hakkame intervjuuvormis seeriana avaldama üheksa preemia nominendi mõtteid. Esimesena vastab Raul Kalvo.

Raul Kalvo on viimastel aastatel töötanud Singapuris SUTD City Form Lab-is vanemteadurina (koos linnaplaneerija Andres Sevtšukiga). Raul õpetab ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurteaduskonnas arhitektidele kujutavat geomeetriat ja kõike seda, kui kokku saavad geomeetria ja arvutid. Töötube on ta läbi viinud ka muudes ülikoolides (ETH Zurich, EPFL, Ngee Ann Polytechnic, RMIT jt), arhitektuuribüroodes (Foster and Partners, SOM, KPF jt) ja konverentsidel (AAG) üle maailma. Rauli tugevuseks on kõik programmeeritav nii linnaskaalas kui detailides. Raul on loonud kujundusi mitmele näitusele.

Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?

Suurel määral on Eesti ehitatud keskkond hoonetepõhine, mis on loonud terve hulga toredaid ruumilisi olukordi. Samas on tunda, et ühiskond on sellest etapist edasi liikumas ning üha enam teadvustatakse linna kui ühtset süsteemi. Suur küsimus on, et mida me oleme nõus personaalselt ohverdama, et kollektiivselt saavutada paremini toimiv keskkond. Kas inimesed kesklinnas oleksid nõus elama tihedamas keskkonnas, et vähendada äärelinnadest sisse sõitvate autode hulka? Kas inimesed on nõus liikuma aeglasemalt või kasutama ühistransporti, et vähendada müra ja tekitada elatavamat keskkonda kõrge liiklussagedustega piirkondades. Kas me oleme nõus laskma enda naabruskonda kõrgemaid hooneid, kui selle raames luuakse ka sotsiaalkortereid (näiteks noortele peredele, vanuritele). Tervikliku ja arvestava keskkonna loomiseks on vaja selgeid mängureegleid, mille taga on ratsionaalne argumentatsioon, mitte kellegi arvamus või tunnetus.

Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?

Saavutuste hulk ei sõltu üksnes vanusest. Suur osa sellest, palju suudetakse korda saata, sõltub ühiskonna majanduslikust olukorrast. Majanduskasvu aastatel on selgelt lihtsam leida projekte kui majanduslanguse aastatel. Ilmselt on seal mingi ratsionaalsus taustal, miks just 40 eluaastat on eelnevalt valitud piiranguks. Minu arvates on kolmekümnendates aastates arhitekt siiski veel noor, seega ma ei leia, et nooruse peaks NAPi kontekstis ümberdefineerima.

Kelle looming Sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?

Kindlasti Salto (endises ja praeguses koosseisus) looming on olnud mulle eeskujuks ja ilmselt mõjutanud ka arusaama arhitektuurilisest mõtlemisest. Lisaks nn praktilisele arhitektuurile – hoonete ja planeeringute näol – on Salto loomingus tähelepanuväärseid teoseid nagu "Fast Track" või Veneetsia arhitektuuribiennaali gaasitoru.

Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstad esile kui erialaselt erakordset/ silmapaistvat/ uudset?

Kui nüüd üks oluline ehitatud keskkond või sündmus välja tuua, siis ilmselt on see Hiina militaristlik saarte ehitus Lõuna-Hiina meres. Tegu ei ole küll otseselt positiivse, kuid väga intrigeeriva olukorraga.

NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: