Aurelia Aasa sõnas, et PÖFFi võistlusprogrammide filmides on endiselt üleval võrdõiguslikkuse teema, samuti puudutavad filmid üha enam keskkonnatemaatikat. "Mulle jäi silma ka see, et endiselt on teemaks ka eraldumine ja üksildus, ühiskonnaga suhestumine," mainis ta ja tõdes, et hetkel ta veel ühtki filmi aga näinud ei ole. "Ootan huviga, mis sealt vastu vaatab."

"Ma mõtlesin ka selle peale, et kas üldse on Araabia filmi puhul tuua välja mingit kindlat ühisosa, sest riigid tulevad nii paljudest erinevatest riikidest, kus ka filmitööstus on väga erinevas situatsioonis," ütles ta ja nentis, et kuigi Araabia filmid võivad olla meile võõrad, siis tasuks neid kindlasti vaatama minna. "Üks teema, mida seal kindlasti kohtab, on naise positsioon ühiskonnas ja iseseisvuse leidmine."

Omapoolse Araabia fookusprogrammi soovitusena tõi Aasa välja Alžeeria režissööri Mounia Meddouri linateose "Papicha". "Tegevus toimus 1990. aastatel, kui riigis oli käimas kodusõda," sõnas ta ja lisas, et paljud rünnakud olid suunatud noorte naiste pihta, kes keeldusid allumast konservatiivsele maailmavaatele ja olid liberaalsed. "Selle filmi keskmes on noor moelooja, seega need kaks erinevat maailma põrkuvad eriti tugevat."

Pisut lõbusama soovitusena tõi filmikriitik välja Islandi dokumentaalfilmi "Rituaalid vees". "Keskmes on beebide ujumistreener, kes on ligi 30 aastaga õpetanud ujuma üle 7000 beebi," ütles ta ja tõdes, et kuigi film on väga armas ja lõbus, siis on seal ka väike ühiskondlik noot juures. "Seal räägitakse lapsevanema ja lapse suhtest tänases ühiskonnas."