Tartu rahu teemalise vaiba idee sündis Tartu linnavalitsuse nõuniku Indrek Mustimetsa peas, kuid ideele andis oma õnnistuse ka luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaiba motiivide leidmisel oli abiks vana foto rahulepingu allkirjastamisest.

Tartu tähtsaima sümbolina kasutab Raud ülikooli kuuesambalist peahoonet, aga ka kõik teised sümbolid on arusaadavad igaühele, kes tunneb Tartu rahulepingu sünni lugu.

"Tindipott, kirjapress, kaks ilusat kirisõrmikut. Need on ühe ja teise poole kokkuleppivad, allakirjutavad käed. Ja tähtsad, olulised inimesed olid ju siis Jaan Poska ja Ants Piip. Meie rahupiip on Ants Piip ja tema on selle natüürmordi peal lihtsalt piibuna," selgitas Raud.

"Siis tuli juurde veel koma, mis oli ülitähtis tegelane ju Tartu rahulepingul. Ja need põnevad lood, kuidas 1. kuupäev 2. tänu sellele muutus ja kolmveerand tundi pärast südaööd allkirjastati leping," rääkis ta.

"Ja see on ju ka tore, et hiljuti oli ju rahvusülikooli 100. sünniaastapäev, siis kui rahvusülikool tekkis. Minu silmis need väikesed inimesed, kes siin vudivad talude vahel, ongi noored talulapsed, keda talunikud saadavad õppima, juba emakeelset kõrgharidust saama," kirjeldas kunstnik.

Rahu sümboliseerib ka vaiba tonaalsus - kirgasvalge krudisev lumi Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus suitsud tõusevad otse taevasse.

Põimtehnikas vaiba "Tartu rahu" kudumisel olid Anu Rauale abiks Merike Lond, Eva Maaten ja Reita Taalmaa.

Uut gobelääni saab Tartu linnamuuseumis näha alates 1. veebruarist.