Ingrid Rüütel töötab 0,2 kohaga Eesti Rahvaluule Arhiivis. "Imestan, kuidas elavad ära noored inimesed, kes seal töötavad ja kes saavad ainult projekttoetusi. Mõned töökohad on küll alalised, näiteks arhivaari ja andmebaaside ettevalmistajad, kuid need kohad tulid alles 2017. aastal," selgitas Rüütel ja lisas, et esimene Rahvaluule Arhiivi toetuseks korraldatud kontsert toimus 2016. aastal.

Äsja ilmus Laiuse regilaulude Vana Kandla köide. "Nime andis väljaandele Jakob Hurt – selle tegemist alustati juba 19. sajandil ning siiamaani on see eesti regilaulude täielik kihelkondlik väljaanne," rääkis ta. "Ühest kihelkonnast publitseeritakse kogu olemasolev materjal, mis on eri aegadel kogutud – tekstid, viisid, kirjapanekud ja lindistused. Meil on üle saja kihelkonna ja 15. köidet on ilmunud – suur töö on veel ees."

Enamus teadureid rahvaluule arhiivis palgal ei ole. "Köidete ilmumiseks kirjutame erinevatesse kohtadesse, et projektipõhiseid toetuseid saada. Viimase köite ilmumiseks kirjutasime üheksasse erinevasse kohta – see on hullumeelsus. Raha kokku saamine nõuab palju vaeva ja aega – aruannete koostamiseks kulunud aeg võiks kuluda hoopis töö tegemisele," rääkis ta. "Põhipalk võiks olemas olla. Nõukogude ajal saime pidevalt raha, sest siis oli rahvaluule arhiiv riiklik asutud, kuid nüüd kraabitakse palgad kokku toetustest."

Olukorra muutmiseks on vaja riiklikku teaduspoliitikat. "Teadlastel peaks olema põhipalk või vähemalt osa sellest garanteeritud. Noortel inimestel on seda veel rohkem vaja, et elu oleks kindlustatud," lisas ta ja selgitas, et töösse kaasatakse palju pensionäre, sest neile ei pea maksma – pensionärid töötavad, sest nad armastavad tööd ja see annab nende elule mõtte.

Ingrid Rüütel on lindistanud ning välja andnud linnulaule, seetõttu meeldis talle ka Eesti Vabariigi 102. aastapäeva vastuvõtul etendunud lavastus. "Linnulaulud on populaarne liik eesti folklooris. Etendus oli väga professionaalne ja vaimukas – väga hästi tehtud," lausus ta ja lisas, et mõnigi linnulaul tuli tuttav ette, sest ta on neid ise salvestanud.

"Meie professionaalne kunst ja kultuur on palju kasutanud rahvaluule arhiivi materjale – kõige rohkem heliloojad, näiteks Veljo Tormis. Juba 1930. aastatel hakati arhiivi kasutama," rääkis folklorist ja lisas, et praeguse aja noored heliloojad ja muusikud kasutavad seda samuti ning mõni neist, näiteks Trad.Attack! annetab osa oma kontserditulust Eesti Rahvaluule Arhiivile. "Meil on olnud hea koostöö heliloojate ja rahvamuusika harrastajatega."

Rüütel on öelnud, et ainult Eestis säilib eestlus – seda tuleb hoida. Ometi muutub see paratamatult kogu aeg. "Minu elu moto on, et kõik muutub – inimesed muutuvad, aeg muutub, rahvad muutuvad, aga sealjuures tuleb jääda endaks. Tuleb säilitada elu tuum, oma põhimõtted ja see, mida me oluliseks peame – keel ja kultuuri põhi," ütles ta.

Arnold ja Ingrid Rüütlil oli äsja 62. pulmaastapäev. "Mulle ei meeldinud, et Arnold poliitikasse läks ja ei meeldinud ka see, et ta presidendiks sai. Ometi võtsin presidendi abikaasa rolli suure kohusetundega ja täitsin seda pühendumisega. Samal ajal jätkasin ka oma tööd," rääkis ta.

Presidendiproua aeg oli Ingrid Rüütli sõnul ääretult kogemusterohke, huvitav ja ka raske. "Olin harjunud erinevate inimestega suhtlema ja esinema – see ei olnud mulle raske. Keeruline oli alguses käia erinevates lastekodudes ja puuetega laste juures. Samas teadsin, et see on vajalik," lausus ta. "Kui sa näed suurt hulka parandamatult haigeid lapsi, siis see on raske. Püüdsime oma külaskäikudega neile pisut rõõmu tuua."