1920. aasta varakevadel sündisid Euraasia eriotstes teineteisest 6000 kilomeetri kaugusel kaks poisslast, kelle saatus oli saada artistideks ning keda jumaldasid miljonid.

"Kes on vähegi filme vaadanud või on kultuurielu ja filmiajalooga kursis, see tunneb need mehed muidugi ära. On tõsi, et esmapilgul tundub, et neid mehi ei ühenda miski. Kui tuletame meelde Juhan Viidingu luuletust, mis ütleb, et Jaapan on kaugel, kuid Eesti on kaugemal veel, siis tõsi on see, et need kaks meest sündisid tegelikult väga lähestikku," kommenteeris Siim Angerpikk.

Kahe mehe karjäär sai tuule alla samal ajal. "Mõlemast said suured staarid – miljonite inimeste lemmikud," lisas ajaloolane. "Kui vaadata nende elukäiku, mis on ühtpidi väga erinev, siis seal on ometi juhtumeid, mis on saatust kujundanud sarnaselt. Teame, et Mister X'i laulmata Georg Otsal üksi kontsert ei möödunud, siis Mifuneti teati läänemaailmas kui sünget ja vägevat sõdalast, kes oma rolle võimsalt esitas – temaga käis see kuvand terve elu kaasas."

Kumbki mees ei sündinud tegelikult oma rahvuslikul isamaal. "Mifune sündis Hiinas ning Georg Ots sündis Petrogradis. Ometi jõudsid mõlemad kodumaale tagasi. Teise Maailmasõja järgne raske aeg andis võimaluse nende tõusuks – see on üsna sarnane moment nende kunstnikutee alguses," rääkis Angerpikk.

"Kui kunstnike saatuseid vaadata, siis näeme, et elu on neid kujundanud nendeks, kes nad on," lausus ta. "Georg Otsa puhul teame, et ta võis ihata lauljaks saamist, kuid tegelikult hakkas ta tänu oma lauljast isa soovitusel õppima hoopis inseneriks. Kui ei oleks olnud punaarmeesse minekut ja ansamblitesse sattumist, siis me ei tea, kuidas ta karjäär oleks läinud."

Sarnane elukäik oli ka Toshiro Mifunel, kes sõjaväes sattus aerofotograafia üksusesse, kus ta kohtus filmistuudio operaatoriga. "Selle tutvuse kaudu lootis ta saada operaatorile assistendiks – sai ka. Jaapanis oli palju vasakpoolset streiki ja paljud näitlejad lahkusid stuudiost. Nii korraldas filmistuudio näitlejate leidmiseks konkursi, millest võttis juhuslikult osa ka Mifune, kes ise näitlejaks tegelikult saada ei soovinud."

"Ajastu juures on nähtus, kus mingitest inimestest saavad selle ajastu näod, mitte lihtsalt oma eriala kuvandid – nad sümboliseerivad midagi rohkemat," arvas ajaloolane. "Minu meelest nii Ots kui Mifune olid oma ajastu näod."

Elektriteatris suurejooneline retrospektiiv linastuda ei saa – filmid jõuavad kindlasti mingil ajal ekraanile. "Võime öelda, et need filmid on siis kas vananenud või nad ei vanane iialgi. Need on nagu hea vein, mida aeg muudkui vääristab – esimesel võimalusel seame kinoprogrammi jälle paika."