Ühelt selle vaate tuntud esindajalt Friedrich Nietzschelt pärineb kuulus lause, et uurali (sh soome-ugri) keelkonna filosoofid vaataksid "maailma sisse" tõenäoliselt teisiti ja on kohatavad teistel mõtteteedel kui indogermaanlased. Üks väheseid soomeugrilasest keelerelativiste Uku Masing keskendubki, viidates seejuures ka Nietzsche teosele "Sealpool head ja kurja", üksikasjalikult küsimusele, mis on peamised soome-ugriliku keeletõeluse tunnused ning mis eristab seda indoeuroopalikest maailmatõlgendustest.

Artikkel uurib esmalt keelerelativismi kui filosoofilise positsiooni tekkelugu ning keskendub seejärel Friedrich Nietzsche ja Uku Masingu keelerelativsimi analüüsile, vaadeldes lähemalt, mis iseloomustab ning eristab nende järgi indoeuroopalikku ja soomeugrilikku maailmamõistmist ning millistest grammatilistest iseärasustest on kumbki neist tingitud, tuues seejuures ühtlasi esile suured kattuvused nende mõtlemises. Lõpuks asetab artikkel nii Nietzsche kui Masingu käsitused 20. sajandi filosoofia mõnevõrra laiemasse konteksti.

Artikkel tervikuna ajakirjas Tuna 1/2020.