Aleksandra Murre: kultuuripoliitikas on oluline märgata rohkem kestvaid asju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saates "Delta" oli külas Kadrioru kunstimuuseumi juht Aleksandra Murre, kes rääkis muuseumi ettevõtmisest eriolukorra ajal ning selle töötajate naasmisest (uude) normaalsusesse. Murre tõi ka välja, millises suunas on tema jaoks oluline, et Eesti kultuuripoliitika edeneks.

"Kodukontoris töötamine oli kõigile uudne. Kõik pidid ära õppima võimalikud platvormid ühisteks koosviibimisteks ja -olekuteks," rääkis Murre. Samal ajal käis muuseumis sees aga sisuline töö.

"Meil algas kolme näituse ehitus ehk meie näituse meeskond, kaheksa meest, panid kõik see aeg viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, üles näitusi, et nüüd, kui mai teises pooles oleme avatud, oleksid uued näitused üleval. Restauraatorid käisid jätkuvalt oma kodades neid teoseid konserveerimas ja kuraatorid ning haridusinimesed muutsid oma töökorraldust," kirjeldas ta.

Muuseum tegi õpetajate jaoks selleks perioodiks ka mitu e-tundi erinevatest teemast. "Sellised interaktiivsed tunnid, mida õpetajad saavad koolis kasutada, kas kombineerides neid muuseumi külaskäiguga või kui see on võimatu, siis videokülastused, millega sai kas sunnitud või geograafilisel eemalviibimisel asenduse muuseumikülastusele või täienduse."

Murre tõdes, et esimesed nädalad pärast muuseumide avamist viitavad ettevaatlikkusele, muuseumisse on tuldud nii perekonniti kui ka üksi.

"See nädal on tulnud juba mitu kooligruppi. Praeguste reeglite järgi jagame nad kuni 10-pealistesse gruppidesse ja osad tunnid saab tänu ilusale ilmale teha ka õues, mis on lastele ka väga meeldinud," sõnas Murre ja lisas, et muuseum läheb järk-järgult üle tavapärasele töörütmile.

"Aga loomulikult on igal pool desinfitseerimisvahendite postid ja töötajatel on kaitsevisiirid ja tuletame igal pool kleebistega meelde 2+2 reeglit. Aga see on ka sellise aja märk, millega me harjume ja millest õpime, et ka edaspidi teiste haiguste leviku puhul on kätepesu alati asjakohane."

Juubeliaastaks planeeritud suurnäitus lükkub edasi

Kuigi tänavu suvel oli Kadrioru muuseumil plaanis oma 20. aastapäeva puhul avada enam kui 200 eksponeeritud teosega näitus "Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu", mille raames eksponeeritavad teosed pärinevad Phoebus Foundationi 15.–17. sajandi flaami kunsti kollektsioonist, siis nüüd tuli see olude sunnil aasta võrra neil edasi lükata.

"Õnneks see näitus toimub, sest me mõtlesime, kas lükata teda edasi, kuid suvel, ka juunis veel poleks saanud seda siia tuua, mistõttu leppisime laenajaga kokku, et see näitus toimub täpselt aasta pärast aprillis 2021 ehk see näitus, mis pidi olema meie juubelikingitus Eesti rahvale, saab toimuma järgmisel aastal, meenutades seda 20. aastapäeva."

Sügisel, septembri lõpus avab muuseum uue näituse "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis", kuhu jõuavad kassid ja koerad maalidest alates 16. kuni 19. sajandini Eestist, Soome rahvuslikust galeriist ja Venemaa Ermitaažist. "Saame näha, kuidas inimene on kasse-koeri näinud ja kujutanud."

Rääkides kultuuripoliitika edendamise soovitustest, tõi Murre välja, et oluline on vaadata rohkem protsesse ja kestvaid asju, mitte keskenduda nii palju projektidele ja ühekordsetele sündmustele.

"Näiteks muuseumiteoste soetamine, konserveerimine, uurimine – see ei lõppe võib-olla suure publikumenuga näitusega, vaid on vajalik selleks, et me säilitaks ja mõtestaks oma pärandit. Pika kestvuse ja väiksema avalikkuse pillerkaarega kaasnevad protsessid – et neid osataks märgata, hinnata ja toetada," lisas ta.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: