Suurejoonelisel näitusel "Saba ja sarvedega" põimuvad koleelukad ja folkloor kaasaegse kunsti ja mänguga. "Need kihistused, mis tulevad folkloorist, popkunstist, filmikunstist, ulmest, koleelukatest läbi aegade, on tema loomingus saanud kokku miksitud," tutvustas ERM-i direktor Laura Kipper uut näitust.

Näituseruumis tuleb külastajatel astuda läbi koletise suuava. "Põrgusuu motiive võime leida alates keskajast, kus põrgusuu oli koht, mille ees inimesed peaksid hirmu tundma. See oli kirikus väga levinud sümbol. Aga kunstnik on inspiratsiooni saanud ka näiteks Itaaliast, ühest 16. sajandist pärit koleelukate aiast, kus on täpselt samasugused motiivid."

Koleelukad on ka Eesti enda folklooris olulisel kohal olnud. "Kui me räägime näituse pealkirjast "Saba ja sarvedega", siis tegelikult see ümberkehastumine ei ole meile ka võõras. Ka meie oleme mardi- ja kadrisantideks kehastunud läbi ajaloo. See on ka viis, kuidas natuke teha nalja, natuke nihestada neid piire, mitte võtta kõike liiga tõsiselt," sõnas Kipper.

Kunstnik Monster Chetwyndil on lisaks kunstiharidusele ka ka antropoloogia haridus. "Ta ise tihti ütleb ka, et tema looming on justkui maalikunstist lähtuv plahvatus. See tema mütoloogiliste olendite miksimine, uurimine – see on kindlasti teema, mida me siin näituse publikuprogrammis hakkame ka ise uurima koos Eesti erinevate asjatundjatega ja toome rohkem sellist Eesti koleelukate mütoloogiat siia saali."

Samuti oli Kipperi sõnul muuseumis jaoks väga oluline luua näitusele ruum koosolemiseks ja koostööks. "Need teosed peaksid külastajat inspireerima, et ta saaks siinsamas alustada juba endale mütside, peakatete, maskide tegemist ja jätta need kas siia samma näitusele, mängida nendega või ka koju minna, et loomingulisust ja kujutlusvõimet avardada. Muuseumil on selleks kindlasti oluline koht, et sellised kooskohtumised võiks näitusesaalides aset leida."

"Kujutlusvõime käivitumist toetab see näitus väga. Monster on ka öelnud, et kui tavaliselt muuseumis või kunstisaalis ei ole nii palju kehalist kogemust, siis tema rõhutab seda. Siin võib ennast täiesti vabalt tunda, võib joosta, võib mängida, käia nende kunstiteostes sees, kasutada neid lavana. Selle näituse põhiline sõnum on, et elu on mäng," ütles Kipper.

Lisaks toob Chetwynd oma loomingusse ka ühiskondlikud teemad, ka keskkonnahoiu ning ökotemaatika. "Kunstnikuna on talle kapitalismikriitika ja naiste roll – kõik need teemad väga olulised," sõnas Kipper. "Samamoodi ka selline isikliku loomingu taasesitamine, pidev muutmine, täiendamine, lisamine. Kõik materjalid, mida ta kasutab, on ju taaskasutatavaid aastaid," rääkis direktor.

Kipperi sõnul on Chetwynd ka tohutult tore inimene, kellega tekkis koheselt hea kontakt. "Kui me tema näitust eelmisel aastal Kopenhaagenis nägime ja temaga ühendust võtsime, siis see ühendus oli kohe väga selge. Ta teadis, kus on Tartu, kus on Eesti Rahva Muuseum. Ta oli tegelikult juba 15 aastat tagasi kolm kuud Tartus ka elanud. Ja ka see, et me ei ole kaasaegse kunstimuuseum, vaid argielu uuriv muuseum, oli põhjus, miks me leidsime hästi kiiresti ühise keele."