Ringkonnakohus mõistis riigilt loomeinimestele hüvitiseks 3,5 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1593590220000 | amCalendar}}
Kassett.
Kassett. Autor/allikas: SCANPIX / Valgamaalane / Arvo Meeks

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu eelneva otsuse ja mõistis üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks isiklikuks tarbeks reprodutseerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viivistega umbkaudu 3,5 miljonit eurot.

Väljamõistetud summa on loomeinimestele Euroopa liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud hüvitis, millele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

Eesti puudulik ja EL-i õigusega vastuolus olev regulatsioon ei arvesta internetiajastuga, mis on sundinud loomeinimesed tagantjärele kohtu kaudu hüvitist nõudma, märkis loomeinimeste esindusorganisatsioone esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt.

"Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu."

Ta lisas, et põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus "midagi tagada" tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sealhulgas ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.

"Ei ole eluliselt usutav, et eesti kultuuri säilimist tagab tasu kogumine alla EL-i keskmiste näitajate. Pigem on usutav see, et kultuuri säilimist tagab EL-i keskmist suurust ületava tasu kogumine," lausus Lätt.

Lätt hindab ringkonnakohtu otsuse puhul positiivseks seda, et kohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet. "Tegemist on rekordilise summaga Eesti riigivastutuse praktikas."

Ringkonnakohtu otsuse puhul valmistab aga Lätti sõnul pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust EL-i keskmisest suuremale hüvitisele.

"Küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine," selgitas Lätt. Tema sõnul möönavad praegu isegi valitsus ja ministeeriumid, et Eestis puudub tõhus süsteem isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu kogumiseks.

Lätti sõnul nõuavad loomeinimesed seadusejärgset hüvitist tagantjärele kohtu kaudu, kuid vaja oleks regulatsiooni tervikuna uuendada, seda enam, et 2016. aastal ütles oma sõna juba riigikohus.

"Minu jaoks on jätkuvalt arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus, sest riigikohus on juba oma 2016. aasta otsusega tuvastanud vajaduse Eestis vastavat regulatsiooni uuendada, kuid endiselt on see nõue täitmata," märkis Lätt

Ta lisas, et Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riik ei ole loomeinimestele taganud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas kohtu kaudu. "Oma tarbeks kopeerimine digi- ja nutiseadmetes kasvab üle Euroopa ning seda kinnitab ka vastav statistika."

Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. aasta raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. aasta eest tõusnud 33,3 protsenti võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013–2017 tõusnud 141 protsendi võrra. EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud null eurot juba viimased kuus aastat.

"Oleme selle häbiväärse näitajaga oma loomeinimestele maailma kõige vähem kopeerimistasu maksev riik," sõnas Lätt.

Halduskohtu 13. novembril 2019 tehtud otsuse samas asjas vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii loomeinimeste esindusorganisatsioonid kui ka valitsus.

Minister: kohus rahuldas kaebuse 6,5 protsendi ulatuses

Justiitsminister Raivo Aeg märkis, et kohus rahuldas kaebajate nõude ainult 6,5 protsendi ulatuses.

"Tähelepanuväärne on meie hinnangul aga asjaolu, et õiguste omajate nõue koos viivistega oli umbes 53,6 miljonit eurot, seega rahuldati kaebus umbes 6,5 protsendi ulatuses," ütles Aeg ja lisas, et ministeerium analüüsib Tallinna ringkonnakohtu langetatud otsust ja seisukoha võimaliku edasikaebamise kohta kujundavad pärast seda.

Väljanõutava hüvitise suurus – 3,5 miljonit eurot – näitab Aegi sõnul seda, et ka ringkonnakohtu hinnangul tuleb õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamisel arvestada sellega, kuidas muusikat ja filme tänapäeval tegelikult tarbitakse ning kui suur osa on selles isiklikuks kasutamiseks tehtud koopiatel.

Praegu on justiitsministeeirumil töös autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aegi sõnul on see plaanis valitsusele esitada sügisel. "Soovime leida õiglase ja tasakaalustatud lahenduse, mis arvestab nii õiguste omajate huve ja õigusi kui ka muutunud tehnilisi võimalusi ning tegelikke tarbimisharjumusi," sõnas Aeg.

Kaebuse Eesti riigi vastu seoses 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest läksid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti autorite ühing, Eesti fonogrammitootjate ühing, Eesti esitajate liit, Eesti audiovisuaalautorite liit, Eesti heliloojate liit, Eesti interpreetide liit, Eesti lavastajate ja dramaturgide liit, Eesti lavakunstnike liit ja Eesti näitlejate liit, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.

Tallinna ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning pooltel on võimalus otsuse peale esitada kassatsioonkaebus riigikohtule hiljemalt 30. juuliks 2020.

 

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: