Filmiprodutsent Tanel Tatter: ilma sisuta on kinod lihtsalt majad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kevadise eriolukorra tõttu lükkus enamik kultuurisündmusi sügisesse, kuid koroonaviiruse levimine sunnib korraldajaid jälle plaane muutma. Kui teatritel publikuprobleeme pole, siis kinosaalid on pigem tühjad, ellujäämiseks pingutavad ka kontserdikorraldajad.

Pärast koroonakevadet pole kino- ja teatrisaalidele enam suuremaid piiranguid seatud. Kui teatrisaalid on täis, siis kinode tulevik on tumedam - maailmas pannakse kinni suuri kinokette, kassahitid lükkuvad üha edasi ja ka Eestis on saalid üsna tühjad. Sellele vaatamata on tootmises mitmeid kodumaiseid filme. Aga kas inimesed üldse tahavad kinodesse minna või peavad just filmitegijad leppima tulevikus väiksemate vaatajanumbritega?

"Kinoarmastus on kestnud väga pikka aega inimestel, on igasugu muid hirme olnud, et tuleb DVD, VHS või VOD ja tapavad kino ära. Ei ole nii," rääkis produtsent Tanel Tatter. "Hirmudega on nii, et mida rohkem räägime, seda rohkem seda külvame. Maailmas on igasugu asju juhtunud, mul on kerge neid 50-euroseid sõnu siin loopida, inimeste hirmud on ikkagi hirmud, kui keegi on oma lähedase kaotanud või keegi perest on raskelt haige, siis see on tragöödia. Aga niikaua, kui inimkond on elanud, läheb elu edasi, katsume olla ettevaatlikud ja tulla sellest lihtsalt välja," märkis produtsent.

Tatter on produtsendina töötanud kolme praegu tootmises oleva filmiga: Oskar Lutsu jutustusel "Soo" põhineva linateosega, Andrus Kivirähki "Eesti matuse" ekraniseeringuga ning "Apteeker Melchiori" triloogiaga. Keerulisel ajal, kus levitajad ei soovi Eesti filmide eriti madalaid vaatajanumbreid isegi avaldada, tuleb Tatteri sõnul lihtsalt teatud riskidega arvestada.

"Mis just puudutab "Eesti matust" ja "Sood", kuna need on täiesti erahastusel, siis risk on meil suur, me peame saama oma vaatajad ju kokku, katsume filmi tegemise ajal sellele mitte nii mõelda, vaid saada parim tulem ja kunstiline saavutus, aga produtsendil kuklas ei kao see tunne kunagi mitte kuhugi," tõdes Tatter. "Kinod on suured majad ja suured investeeringud, Eesti kinod on ühed parimate tehnikate ja toolidega, enam paremaid ei saagi teha, on tehtud suuri investeeringuid ja nad ei suuda ka vastu pidada, ilma sisuta on nad lihtsalt majad."

Kui kinosaalides laiutab praegu tühjus, siis teatrites on siiski menulavastusi, mis müüakse läbi tundidega. Näiteks Draamateatri "Lehman Brothersile" pole pileteid saada ning kui tekib uus mängukord, joostakse piletitele tormi. Draamateatri juhi Rein Oja sõnul on võrreldes suvega olukord muutunud, inimesed on ettevaatlikumad ning broneeritud piletid ostetakse välja viimasel hetkel.

"Me oleme optimistlikud tuleviku suhtes ja valmistame ette nii palju kui võimalik, kui see tuleb, siis ükskord oleme selle üle elanud 12. märtsil, kui täiesti kinni läks," rääkis Oja. "Oleme selleks olukorraks valmis, aga on selge, et kui meil sõltub palju omatulust ka, mis on filmi puhul protsentuaalselt väiksem, siis eks oleks kahju, kui täitsa kinni läheks, aga ma arvan, et vast seda ei juhtu," lisas ta.

Eriti raskelt on koroonakriisis kannatanud kontserdikorraldajad, näiteks Jazzkaar pidanuks toimuma kevadel, kuid eriolukorra tõttu lükkus festival sügisesse. Oktoobri algusesse tehtud suured plaanid on tänaseks aga taas ümber tehtud, enamik planeeritud välisesinejaid festivalile ikka esinema ei pääse, mistõttu suure osa programmist moodustavad kodumaised artistid.

"Majanduslikult on olukord keeruline, ka seetõttu, et otsus festivali nihutada tuli märtsis, kui festivali alguseni oli esialgu kuu aega, mis tähendas, et paljud kulutused olid juba tehtud selleks korraks ja oleme pidanud neid nüüd oktoobris tegema teist korda veel," ütles Jazzkaare produtsent Eva Saar. "Kindlasti Jazzkaar 2021 toimub, mis kujul lõplikult, seda näeme alles aprillis. Arvatavasti on Eesti artistide osakaal suurem, seda selleks, et me ei paneks end nii suure riski alla ja meil oleks võimalik kiiremini-operatiivsemalt reageerida, kui haigusnäitajad jälle kasvavad," lisas ta.

Tänavu veebruaris avas Tallinnas Balti jaama kõrval oma uksed kontsertklubi Uus Laine, kuid umbes 20 päeva pärast avamist pidid nad eriolukorra tõttu end sulgema. Uue Laine juhatuse liige Madis Ligema kinnitas, et kuigi neil on praegu väga raske, siis uksi nad veel kinni panna ei plaani. Täpset plaani, kuidas keeruline olukord üle elada, neil veel pole.

"Kujuta ette, et sa avad uue koha, sul on üksjagu investeeringuid, sa oled pannud kogu oma korterifondi siia alla, kogu oma vaba raha, mis sul on üldse, et süüa järgine pool aastat, aasta või kaks tatart, aga korraga sa oled olukorras, et isegi tatart on raske saada," rääkis Ligema. "Ühelt poolt sul tulevad piirangud, aga miks ma peaks neid järgima, kui keegi minust tegelikult ei hooli? See on nõme, see on lihtsalt nõme, see on kogu see sõnum, mis mul on. Vahel tunned end natukene üksi," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: