Rääkides Soosteri ühest kõige kõmulisemast tööst "Huuled", kus autor tahtis väidetavalt kujutada vihmausse, sõnas Valk, et Ülo oli vembumees ja kõik tema väljaütlemisi ei saa puhta kullana võtta.

"Vihmaussidega pole siin midagi pistmist. Ülo diskreetselt varjas sellega hoopis täiesti ühemõtteliselt erootilist sümbolit või kujundit, mille ta huulte nime all välja pakkus," sõnas Valk.

"Ma olen näinud Ülo sellele maalile eelnenud joonistust, kus oli natuke rohkem detaile juures ja selle põhjal ei olnud mingit võimalust seda vihmaussidega ühte punti siduda," lisas ta.

Sooster oli Valgu sõnul eelkäija paljudele kunstinähtustele ja -vooludele Eestis. "Nende hulgas on ka sürrealism, mida võib ka Ülo puhul käsitleda nii ja naa, et mis on sürrealism ja mis maagiline realism või absurd. Seal on piirjooned väga õhukesed."

Üks on Valgu sõnul selge. "Ülo oma lühikese loometee jooksul jõudis teha ääretult palju. Kõike seda, kus ta oli esimene kõndija, eeskäija. Ta oli ka Moskva dissidentliku liikumise vaimne juht – kõige ohtlikum mees. Kui kogu seda seltskonda vihati, siis teda eriti, kuna ta oli ässitaja ja tee lahti tegija."

Lilija Vjugina dokumentaalfilm "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" on kinodes alates kolmapäevast, 21. oktoobrist.