Merle Karro-Kalberg. Tallinna mereäärne sala-ala ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kopli promenaadi arendus
Kopli promenaadi arendus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kopli liinide uus promenaad viib otse liivaranda, et varbad vette pista. See on austusavaldus merele, liinide elanikele, tallinlastele ja ümbritsevale ajaloolisele keskkonnale, kirjutab Merle Karro-Kalberg Sirbis.

Kopli liinide promenaad. Maastikuarhitekt Kaie Kuldkepp, projektiga töötas ka Tanel Teder. Ehitas Fund Ehitus. Avati selle aasta suvel.

Tallinn avanes sel suvel merele tervelt mõnesaja meetri jagu: avati Kopli liinide promenaad. Tervikliku mereääre käsitluseni on linnal siit veel seitsme penikoorma saabastega astuda. Praegune läbimõeldud mereäärejupp algab ja lõpeb justkui ei kusagil, rääkimata sellest, et seda mööda saaks jalutada kesklinna poole lennusadama või linnahallini. Sellest hoolimata rõõmustab uus promenaad oma tagasihoidlikkusega, arvestatud on mere ja ajaloolise keskkonnaga ning ümbritsevasse suhtutakse austusega.

Kopli liinid, kunagine Vene-Balti laevatehase töölisasula valmis aastatel 1914–1916 ja oli suure tehasekompleksi osa. Arhivaar Kalmer Mäeorg on välja toonud, et elumaju oli Kopli liinidel toona kokku 66, lisandusid haigla, saun, kauplused, postkontor, kino, rahvamaja, kirik, leivatööstus jm. Mäeorg kirjutab, et kokku oli töölisasulas umbes 1200 korterit.*

Eelmise sajandi lõpuaastatel olid Kopli liinid müütiline Metsik Lääs, kus reeglid, nii palju kui neid 1990. aastatel oli, justkui ei kehtinud. Tänavatel jooksid ringi kolme jalaga koerad, mereäärse miljoni dollari vaate taustal veeretasid päeva õhtusse kohalikud napsitrallid ja põõsast võis välja hüpata mõni enesepaljastaja. Kurikuulsast Sepa baarist kõndisid ontlikud lapsed mööda nii suure kaarega, kui veel sai, kuid pahatihti oli see võimatu, sest baar asus trammipeatuse läheduses.

Kopli liinid koondusid Tallinna krimi­uudiste keskpunktiks ning sellest piirkonnast sai õuduste tallermaa. Aeg läks, majad lagunesid, neist lülitati välja vesi ja elekter. Hooned põlesid ja neid jäid meenutama vaid varemetes kivist trepikojad. Aina enam murti linnas pead, kuidas alustada valgelt lehelt ning kogu ala, merevaate ja hea kesklinnaühendusega piirkond vanast kuvandist ja elanikest puhastada. Juba 2004. aastal plaaniti puitelamud lammutada, kivist trepikojaga majad korda teha ja rajada mere äärde moodne elamurajoon. Mitu arendaja otsimise katset nurjus, alles ligi kümne aasta pärast, 2015. aastal sõlmis linn lepingu Fund Ehitusega.

Elasin oma elu esimesed 19 aastat Koplis. Ei, mitte Kalamajas, vaid Koplis, seal poolsaare lõpuosas, mitte just liinidel, kuid tunnetuslikult ja sõprade kaudu oli ka see osa mu lapsepõlve mängumaast. Kutsusime Kopli poolsaare tippu toona Kopli lõpuks. See osa Tallinnast, Sirbi trammipeatusest kuni tehnikaülikooli merekooli peahooneni (ehitatud Vene-Balti laevatehase administratiivhooneks) pole praeguseni keskklassistunud. XX sajandi lõpus ei olnud see üldse pealinlik: suured aiad ja väiksed tsaariaegsed puidust majad meenutasid rohkem mõnda väikealevit. Ülikooliajal ütles üks mu väikelinnast pärit kursuseõde, et tema lapsepõlvemaa korrusmajade vahel meenutab rohkem linna kui too Kopli poolsaare tipu agul.

Hoolimata sellest, et nn Kopli lõpp on seniajani terra incognita ehk piirkond, mida justkui ei ole kaardistatud ega dokumenteeritud, on rohkem tallinlasi ilmselt kursis Narvas toimuvaga, kui teatakse, mis toimub Kopli lõpus.

Uut arengut on siiski märgata ja keskklassi tärkamist laokile jäänud tööstuse ja tsaariaegse arhitektuuri kõdu vahel tunda. Seda veavad endises kummikutehases asuv kultuurikeskus Põhjala ja nüüd ka teisel pool poolsaart mereäärne Kopli liinide uusarendus. Järgmisel aastal peaks valmima ka neid kaht ühendav uuendatud Kase park – nii saab mõnusalt poolsaare ühest servast teise patseerida.

Kui liine lammutama hakati, tilkus paljude, sealhulgas minu süda verd. Liiga palju oli selleks ajaks kuhjunud näiteid, kus ehitajale või arendajale antud krundile on kavandatud üks asi, aga valmis saab hoopis midagi muud. Kuid uus Kopli liinide piirkond üllatab ja teeb heameelt. Vanade majade trepikodade ümber on ehitatud vana matkivad puitmajad, uued hoonemahud vana vahel on delikaatsed (Apex Arhitektuuribüroo, maastikuarhitekt Kaie Kuldkepp). Hoonete vahele on läbimõeldult kujundatud suured hoovid. Tänaval ei longi enam räsitud elukunstnikud, vaid huilgavad jalgratastega lapsed, kelle mureks vaid liumäel märjaks saanud roosad püksid. Mere ääres ei vedele tühjad viinapudelid, vaid värvilised mänguautod.

Mõni aasta tagasi peeti kesklinna pool Kalarannas kõva võitlust, et rand jääks uue kvartali ehitamise käigus laugeks liivarannaks, et saaks varbad merre pista, veega silmast silma dialoogi pidada. Betoneeritud promenaadi ja kaugenenud merd on kilomeetrite viisi Reidi tee ääres ja Noblessneri kandis niigi.

Kopli liinide promenaad on väike, tagasihoidlik, kodune ja lubab mööda astmelisi laudteid otse veeni kõndida, et … uurida pikki haisvaid adruvalle. Ajaloolise tööliskvartali siseõu on keskse teega mereni pikendatud. Väikeste puidust platvormidega promenaadi taskutes saab laua taga jalga kõlgutada ja päikeselisest suvepäevast täit mõnu tunda. Mõned mänguvahendid ja natuke uut haljastust, palju merd ja võimalikult palju looduslikku mitmekesisust – see kõik kokku on õdus inimmõõtmeline avalik ruum, ruumiliselt ja tunnetuslikult uute liinide elanike koduhoovi jätk. Koduhoovi meri on jäetud avatuks ka neile, kes liinidel ei ela. Maastikuarhitektuuri lahenduses on iseloomu, kuid see ei domineeri keskkonna üle, vaid tõstab esile paiga parimad omadused, on delikaatne, ometi mõjus.

Muidugi mõjub veidralt, et promenaadi on kokku vaid paarisajameetrine lõik ja mõlemal pool mere ääres jätkub endine stiihia. Linna arengudokumentide järgi peaks promenaad kulgema Piritalt Koplini ja siis poolsaare tipus mööda kõrget astangut üles TTÜ mereakadeemia ette. Praegu on sellest kõigest vaid seosetud jupid. On lootust, et liinide ülesehitamisega saab valmis ka kogu elamurajooni piirav promenaad, teiste tükkide saatus ja tulevik on tume ja teadmata.

Seni tuleb rõõmu tunda väikesest mereäärsest, peaaegu kesklinnas asuvast sala-alast.

* Kalmer Mäeorg, Kopli liinid. – Tallinna linnaarhiivi blogi, 27. IV 2017; https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/04/27/kopli-liinid/

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: Sirp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: