Fotografiska näitustejuht Maarja Loorents rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et fotograaf ei olnud esialgu oma töömaterjalide jagamise mõttest just vaimustuses, kuid pika veenmise peale otsustas ta need siiski publikuni tuua. "Me näeme tavaliselt neid ilusaid klanitud fotosid, aga siin me näeme tööprotsessi teisest küljest ja ma arvan, et see on ka vaatajale väga huvitav näha, kuidas üks footgraaf töötab ja mõtleb," lisas ta.

Petersenil oli oma süsteem, millega ta märgistas musta materjali hulgas kaadrid mis tema meelest olid kõlbmatud ning need, mis läksid näitusele või raamatusse. Näitusel on näha ka autori ajas muutunud hinnangut ja nii mõnigi esialgu maha kriipsutatud foto pääses hiljem siiski parimate hulka.

"Neid pilte on nähtud palju aastaid ning inimesed hakkasid küsima, kuidas sa seda tegid, kuidas see sündis ja teiselt poolt ta tahtis näidata, et iga pildi taga on palju tõsist tööd, palju aega, palju teisi fotosid. See pole lihtsalt nii, et lähed ja klõpsad hea foto," sõnas näituse kuraator Angie Aström.

Petersen veetis teismelisena sadamapiirkonnas kuus kuud ning aastaid hiljem Christer Strömholmi fotokooli üliõpilasena pöördus ta sinna tagasi, et oma sõprade portreed üles pildistada. Vanasse kohtumispaika Hamburgi Scandi Bari jõudes selgus, et suuremat osa neist enam seal ei olnud: nad olid kas surnud või edasi liikunud. Gertrud, üks vähestest, kes oli sinna veel jäänud, otsustas Andersi viia ühte veelgi kaugemal Reeperbahnil asuvasse kahtlase kuulsusega kohta. 

See oli Cafe Lehmitz, mille kundedega Petersen 1967-1970 tutvust tegi ning kus ta pani 1970. aastal neljaks päevaks üles oma esimese näituse. Baaripidaja Kurti nõusolekul pandi 350 fotot knopkadega seina peale ning igaüks, kes end pildil ära tundis, võis pildi kaasa võtta. Petersen hoidis koopiad fotodest raamatu jaoks alles.

"Anders Peterseni mustvalged fotod on oma olemuselt dokumentaalsed, aga samas intiimsed ja hüpnootilised," ütles Fotografiska kaasasutaja Maarja Loorents ja lisas, et tema fotod peegeldavad üht konkreetset ajastut Hamburgi sadamapiirkonna ajaloos, aga tema fotokäekiri on andnud olulise panuse dokumentaalfoto kui kunstivormi arengusse. "Ta ei pildistanud ühiskonna äärealade elulaadi, vaid inimesi, kes olid valmis kaamera ees jagama autentset hetke nende endi elust."

Anders Peterseni näitus "Lehmitzi värvid" on Fotografiskas avatud 30. oktoobrist kuni 7. veebruarini 2021. Näitus on valminud koostöös kuraator Angie Aströmiga.