"See on lootustandev, et kõik läheb edasi ja see, et meid see olukord tabas, on midagi, millega peame õppima elama, et seepärast ei jää uued asjad tegemata ja uued kohad avamata," märkis Aasmäe Fotografiska plaani kohta avada 2022. aastal uus muuseum Berliinis. 

Tema sõnul on eriti keerulistel aegadel Fotografiska koht, kus saab ennast välja lülitada ja kogeda midagi, mis viib mõtted mujale. "Nagu me isegi oma majas ütleme – me tahame olla maja, mis inspireerib. Tõenäoliselt tahame halbade aegadel veelgi enam inspireerida."

Aasmäe tutvustas "Terevisioonis" ka Fotografiska sügishooaja näitusi, millest esimene on juba avatud ja mõned veel tulemas.

Fotografiska Tallinna sügishooaja näitustest on esimene juba avatud ja mõned veel tulemas. 11. septembrist on näiteks avatud Los Angelese foto- ja filmikunstniku Alex Prageri näitus "Tere tulemast koju" ("Welcome home").

"Prageri tööd tunduvad alguses meile mõnes mõttes tuttavlikud, sest siit kumab Ameerika kultuuri, ühiskonda, inimesi, aga samas on need hitchcockilikud. Alguses tekib küsimus, et kas seal üldse midagi toimub, aga siis hakkad süübima ja saad aru, et neid kihte on seal väga palju ja õhk on olustikust paks."

Prager on Aasmäe sõnu öelnud, et ta ei kujutaks oma loomingut enam ilma filmita ette ja seepärast linastub näitusel ka üks tema lühifilme "Play in the Wind" ehk "Mäng tuules". "Ta on ennast filmikunstnikuna ka tõestanud, sest ta on noppinud oma lühifilmide eest ka ühe Emmy. Nii et igati põnev näitus."

Kõik Prageri fotod on lavastused. "Ta tegelikult mängib ülessätitud keskkondade ja tegelastega, viimistledes oma tegelased viimse detailini selliseks, millisena ta tahab neid edasi anda ja peites need küsimused sinna stseenide sisse ära, mis tasub sealt üles leida."

Fotografiska Tallinna selle sügise suurnäitus on aga Prahas resideeruva Rootsi noore kunstniku Erik Johanssoni "Ääretagused paigad" ("Places Beyond"), mis asendab paari päeva pärast nüüdseks juba kokku pakitud Bryan Adamsi näituse. Johansson uurib oma piltides reaalse ja ebareaalse vahekorda.

"Ta miksib oma tööd kokku mitmeetapilises protsessis, et kõigepealt pildistab üles motiive, mis teda kõnetavad – olgu need loodus või sündmused ja paigad – ja seejärel ehitab stuudios valmis maketid jahust, paberist, vedelikust ning proovib need kaks asja kokku viia," selgitas Aasmäe.

"Sellist digitaalset lapitekki ehitades tekib teos, mis meieni jõudes viib meid ebareaalsesse olukorda, sest me ei saa täpselt aru, kas tegu on päris või väljamõeldud maailmaga." Johansson on tema sõnul suur kujutlusvõimesse uskuja ja tahab kõikidele meelde tuletada, kui väärtuslik see on, et me laseksime oma loovusel lennata.

"Ääretagused paigad" on avatud 25. septembrist, aga sügishooajal avab Fotografiska veel teise rootslase, Anders Peterseni näituse "Color Lehmitz", kus on väljapanekul tema mustvalged dokfotod.

"Fotod pärinevad 60. aastate lõpust. Need on pildistatud üles Hamburgis, kus fotograaf sai elada keskkonnas, kus said kokku mitte reeglite kohaselt käituvad inimesed – prostituutidest narkomaanideni ja ta näitab seda elu läbi nende piltide," kirjeldas Aasmäe.