Eesti Kunstiakadeemia 106. sünnipäeva puhul toimub reedel, 30. oktoobril konverents, mida telesaate vormis kantakse üle nii EKA kodulehel kui ERRi kultuuriportaalis. Arutelul on muuhulgas plaanis uurida, kas kunstil on jõudu ja kandepinda, et võimu mõjutada või ühiskonda muuta.

"Kunst ja võim on läbi aegade käinud käsikäes ning on alati dialoogis," rääkis Lõo, kes tõi esmalt näiteks Eesti taasiseseisvumise. Laulval revolutsioonil hüüdis kunstnik, muuseas ka EKA vilistlane Heinz Valk välja hüüdlause, mis muutis ühiskonda ("Ükskord me võidame niikuinii!").

Hilisemast ajast, 2009. aastast meenutatakse saates Kristina Normani kuldset pronksmeest Tõnismäel, mis viidi ka Veneetsia kunstibiennaalile. "See oli kaks aastat peale nn Aljoša kuju teisaldamist ja suuremat poliitilist poleemikat kakskeelse elanikkonna vahel ja ajalooliste konfliktide taustal," selgitas Lõo.

"See on hea näide sellest, kuidas kunstnik püüab luua inimestele uue diskussiooni pinna, diskussiooni elavdamine oli selle aktsiooni peamine eesmärk," rääkis Lõo. "Igas perekonnas on teemasid, mida peab omavahel arutama. Eesti ühiskond on nagu megaperekond, kus aeg-ajalt tuleb ka keerulisemaid teemasid lahata, võib-olla läbi kunsti."

Andres Lõo oli stuudiosse kaasa võtnud kunstnik Jüri Arraku 1967. aastal disainitud ukselingi. "See on aastakümneid eesti perekondade uksi avanud," kirjeldas Lõo taiese mõjukust.

Kunsti ja ühiskonna suhteid vaadati ka rahvusvaheliste kunstnike näitel. "Banksy on tõeliselt võimas kunstnik, kes on kohal nii galerii- kui tänavakunstis. Ta on suurepärane näide kunstnikust, kes ühest küljest kasutab kunsti võimalusi, kunsti vahendeid ja kõnetab pea igaüht maailmas," rääkis Lõo.