80 tegutsemisaastast suurema osa on Tartu Kunstimuuseum asunud Vallikraavi tänaval. Kui 1988. aastal sealt ära koliti, tundus viltune maja Raekoja platsil tohutult suur, ütleb muuseumi staažikaim töötaja, siin 35 aastat tegutsenud peavarahoidja Mare Joonsalu. Üsna varsti sai selgeks, et siin pole piisavalt ruumi aina kasvava kogu hoidmiseks ega ka püsiekspositsiooni pidamiseks. Suurim mure on maja sisekliima.

"Sellesse vanasse majja ei ole võimalik teha sellist kliimat, mis oleks püsiv, mis vastaks rahvuvahelistele standarditele. Me ei saa tegelikult tuua välisnäituseid siia, sest kui esitame näitusemaja olukorra passi, siis see ei vasta absoluutselt rahvusvahelistele nõuetele, keegi ei anna oma kunsti siia. Nii et kui meil on välisnäitus, siis me võime tuua videosid, aga maali juba mitte," rääkis muuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu "Aktuaalsele kaamerale".

Täna on kunstimuuseumi kogus üle 30 000 ühiku, alates maalidest ja visanditest kuni skulptuuride ja installatsioonideni, mis mõned aastad tagasi viidi ERM-i kaasaegsetele rendipindadele. Näituseala muuseumipere aga kesklinnast ära viia ei tahaks, vaid loodavad uue südalinna kultuurikeskuse peale, mille ehitamiseks on linn toetust küsinud riigikogu kultuurikomisjonilt. Tartu Kunstimuuseumil on pealinnas asuva Eesti Kunstimuuseumi kõrval teine riiklik kunstikollektsioon. Igavene teine, ütleb Joonsalu.

"Ikka on küsitud, et miks on Eestil vaja kahte riiklikku muuseumi, kahte kollektsiooni. Me oleme nii väikesed, me oleme mobiilsemad kui Eesti Kunstimuuseum. Saame endale lubada mingisuguseid alternatiivseid asju rohkem, kiiremini otsustada, ja muidugi, et meie taga on terve Lõuna-Eesti. Me tahaks pakkuda Lõuna-Eestile ka kunsti, kõik ei jõua ju Tallinnasse," selgitas Joonsalu.

Sünnipäeva puhul saab tulevasel neljapäeval muuseumit tasuta külastada. Esimesel korrusel näeb Alan Proosa "Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood" näitust ja teisel ning kolmandal korrusel on Tiit Pääsukese "Nostalgiata".