Tristan Priimägi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ülevaateose koostamiseks on ta viimasel paaril aastal vaadanud üle umbes tuhat Eesti mängu-, lühi-, anima- või dokumentaalfilmi.

"Esimest korda rääkisime sellest 2015. aastal, aga siis segas elu vahele mõneks aastaks, nii et aktiivsemalt olen seda teinud paar viimast aastat. Õnneks, kui see koroona tuli, siis uut materjali tuli kinodesse vähem ja töökohustusi ka nii palju peale ei tulnud, siis oli kodusel režiimil väga lihtne nii teha, et hommikul ja päeval vaadata ja õhtul kirjutada," sõnas Priimägi.

Teos teeb kronoloogilise ülevaate Eesti filmis toimunusse. Koostaja sõnul on "101 Eesti filmi" terviklik sissejuhatus ühte keerulisse ja mahukasse teemasse, mille kohta saab igaüks vajadusel juurde uurida.

"Minu eesmärk oli anda konteksti ehk see film paigutada oma aega, ruumi ja nähtusse ning ühtlasi anda oma enda kriitline perspektiiv või oma analüüs asjasse, võib-olla nende kahe tasakaal," ütles Priimägi.

Priimäe sõnul oli üks võtmefilme raamatu koostamisel Virve Aruoja ja Jaan Toominga 1975. aastal valminud "Värvilised unenäod", mida saab näha ka Pimedate Ööde filmifestivalil.

"Inimestele väga hea mõtteharjutus, kuidas traditsioonilisest narratiivist lahti lasta, kuidas võib-olla filmikoodide tavapärast käsitlusest lahti lasta – mis puudutab kadreeringut, helikasutust või montaaži – ja vaadata seda, kuidas on võimalik sotsialistlikus riigis filmi teha, kui natukenegi lubatakse," lausus Priimägi.