PÖFF-il linastuvate Eesti dokumentaalfilmide kaudu avaneb ühiskonnast laiem pilt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pimedate Ööde filmifestivalil linastub sel aastal viis Eesti dokumentaalfilmi. Sel neljapäeval esilinastub Aljona Suržikova dokumentaalfilm "Ankeet", kus saab saab sõna taasiseseisvumise aja alguses Tallinnas üles kasvanud venekeelsete noorte põlvkond, kellest suur osa on praeguseks Eestist ära kolinud.

Ajal, mil veel ei olnud Facebooki ega teisi sotsiaalvõrgustikke, pidasid lapsed salmikuid ja täitsid teineteise sõbraraamatuid. Režissöör Aljona Suržikova otsis oma vanad sõbravihikud ehk ankeedid üles ja sellest tärkas filmiidee.

"Mina otsisin oma koolikaaslased, kes lõpetasid Tallinna Lasnamäe kooli aastal 2000 ja meie oleme esimene põlvkond, kes sai võimaluse minna tasuta õppima Euroopasse ja siis paljud läksidki," rääkis Suržikova "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma arvan, et see ei ole ainult Eesti venelastest, vaid ka eestlastest ja teistest rahvustest, migratsioonide teemad on väga populaarsed ja aktuaalsed," lisas Suržikova.

Film "Ankeet" jõuab kinodesse detsembri alguses, esilinastus toimub sel neljapäeval Pimedate Ööde filmifestivalil.

"Ta üldistab ja üritab nende portreede kaudu näidata, miks nad on praeguseks Eestist lahkunud. See on minu meelest see oluline asi, mis paneb meid ka ennast mõtlema, kuidas me ise näiteks meie enda venelastesse suhtume," rääkis PÖFF-i programmikoostaja Tiit Tuumalu.

Lisaks Suržikova filmile on PÖFF-il on veel nelja uue Eesti dokumentaalfilmi linastused: Manfred Vainokivi film Linnar Priimäest, Liivo Niglase film "Keelepäästja" hääbuvatest väikekeeltest, Maria Reinupi ekstreemsportlastest pajatav film "Elu on vaid üks sõit" ja Marian Võsumetsa Ühendkuningriikides filmitud dokumentaal "Kehavõitlus", mis räägib toitumishäiretest ja ületreeningust.

"Need on kõik mingis mõttes portreefilmid, aga kõigi nende portreede kaudu avaneb laiem pilt meie enda ühiskonnast," ütles Tuumalu ja lisas, et Eesti dokumentaalfilmides kajastuvad küll muu maailma mõjutused, kuid oluline on säilitada ka kodumaine joon.

"Mul on hea meel ka selle üle, et me ei muutu täies ulatuses rahvusvaheliseks ja hakkaks selletõttu vältima meie enda loomeinimesi, kelle kaudu me saame teada midagi iseenda kohta," sõnas Tuumalu.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: