"Me oleme ka varem teatris mänginud koos ja siis on olnud väga raske, aga see töö oli väga vahva. Seda oli väga tore teha," rääkis Pääru Oja kultuurisaates "OP".

Ta lisas, et pigem on isa see, kes teda kamandama kipub. "Kui ma koolist tulin, siis ma olin rohkem idealismi täis. Ma kippusin teda rohkem kamandama, aga selle töö puhul oli meil kuidagi väga tore tõesti," tõdes Oja.

Algaval nädalal jõuab kinodesse aga teinegi film, kus Oja kaasa lööb – Jaak Kilmi koguperefilm "Jõulud džunglis, mille võtted toimusid Indoneesias.

"See oli väga kihvt kogemus. No see on ikka tõesti teiselpool maakera. Indoneesia ja need inimesed on tõesti teiselpool maakera. Esimene märk sellest, mida ma mäletan – ma ei olnud kunagi seal kandis käinud, aga esimene märk mida ma mäletan, on esimesel õhtul tohutu palav, kui lennukist maha tuled, aga suhteliselt ruttu saabus öö. Ma nägin, et kuu oli taevas, aga ta ei olnud nagu meil, vaid kuna ta on ekvaatorile nii lähedal, siis ta oli horisontaalselt," meenutas Oja.

Ta lisas, et jäi teistest Indoneesiasse natuke kauemaks ja jõudis tänu sellele seal ka rohkem ringi vaadata.

"Need kohalikud on ülimalt sõbralikud ja hästi toredad inimesed. Kuigi ta on vaene maa ja justkui nagu räpasust on palju, aga et oleks tunne, et on ohtlik või keegi tahaks midagi varastada – mitte midagi sellist," rääkis Oja.

Küll aga avastasid mitmed võttemeeskonnaliikmed ühel hommikul, et nende renditud rollerite peal ei olnud enam kiivreid.

"Nad läksid majaperemehe käest küsima, et mis nüüd tuleb teha, kas on mõtet üldse midagi teha. Majaperemees ütles, et issand, vabandust, ma kartsin, et vihma hakkab sadama, ma tõin nad tuppa," ütles Oja.

Filmis kehastab Oja keskkonnaaktivisti ja see teema on ka talle endale südamelähedane. "Ma ei söö enam midagi loomset juba mõnda aega," tõi ta näite elumuutustest, mida ta ise on teinud, et keskkonda rohkem hoida.