Martti Kalda: valisin osalt lugusid, mis avaksid Vana-India eluolu ja keskaegset olustikku
Kirjastus Ilmamaa andis tõlkekirjanduse sarjas Hieronymus välja teose "Naised, šaakalid ja muud inimloomad", kuhu orientalist Martti Kalda on koondanud 70 Vana-India muinasjuttu kuuest India suurimast muinasjutukogust. ERR-ile antud intervjuus selgitas ta lähemalt, milliseid lugusid kogumist leida võib ning kui palju eeltööd koostamine-tõlkimine nõudis.
Hieronymuse sarjas ilmus sinu koostatud teos "Naised, šaakalid ja muud inimloomad". Räägi, mis teos see on.
See on omamoodi miniantoloogia, kus sisalduvad muinasjutud India kõige kuulsamatest muinasjutukogumikest. Välja on valitud kuus kogumikku ja neist on kaante vahele jõudnud umbes 70 muinasjuttu.
Kas sa hakkasid neid jutte valima spetsiaalselt selle kogumiku jaoks või on need sul juba pikaaegsed lemmikud?
Nii ja naa. Esiteks mõned nendest lugudest on tõlgitud juba üsna ammu või siis originaalis on neid loetud üsna ammu, täpsemalt siis, kui ma töötasin Tallinna ülikoolis ja õpetasin tudengitele sanskriti keelt. Teatud osad Vana-India muinasjutukirjandusest on kõige lihtsam osa sanskriti-keelsest kirjandusest ja neid on väga hõlbus õppimise käigus lugeda.
Spetsiaalselt selle kogumiku tarvis sai töötatud läbi päris suur hulk materjali, kõik need kogumikud said läbi loetud ja valitud sealt välja ikkagi need muinasjutud, mis eestlasi võiksid kõige enam kõnetada.
Kes võiks olla see potentsiaalne lugeja? Tagakaanel on välja toodud, et need muinasjutud võiksid sobida vendade Grimmide fännidele, seega kas võib öelda, et need on üsna lihtsad lood?
Mõned on üsna lihtsad, teised vajavad rohkem süüvimist, sama on ka kirjandusliku stiiliga.
Lugejateks võiksid ühelt poolt olla folkloristid, sest siin on palju lugusid, mis on sarnased Euroopa muinasjuttudega, osad Euroopa lugudes on ehk isegi Vana-Indiast laenatud. Teiseks võiksid olla lihtsalt need inimesed, kes on huvitatud muinasjuttudest ja minu lootus on, et keegi äkki õpib kuskil sanskriti keelt, kuigi ma ei tea praegu, et keegi seda ülikoolis õpetataks. Saab lugeda neid originaale ja vaadata, kas ta neid õigesti tõlgib ja õigesti neist aru saab. Minu arust on kolm varianti selle raamatu kasutamiseks.
Kui kaua sellise raamatu koostamine aega võttis?
Kuivõrd seal oli eeltöö kohati juba tehtud, arvestades seda, et ma õpetasin ülikoolis sanskriti keelt, siis on seda keeruline öelda. Selle konkreetse raamatu kokkupanek vältas idee loomisest kuni käsikirja valmimiseni umbes aasta aega.
Siin on ka väga rikkalikult joonealust teksti. Kas see oli sul eesmärk, et varustada seda tugevalt ka enda kommentaaridega?
Minu arust oleks võinud neid kommentaare olla isegi rohkem, pigem ma hoidsin end tagasi. Ma valisin osalt ka selliseid lugusid, mis avaksid seda Vana-India eluolu ja keskaegset olustikku, see tähendas ka seda, et siin on nii ühiskondlikke kui ka religioosseid aspekte, mida peab nende kommentaaridega avama. Otseselt selline lai kommenteerimine polnud eesmärk, see lähtus ikkagi nendest lugudest ja sellest, mida minu arvates pidi nende lugude juures Eesti lugejale lahti selgitama.
Mis ajast need lood umbes pärinevad?
Need kuus muinasjutukogumikku pärinevad ajavahemikust 3. kuni 13. sajandini. Indias räägitakse hindude keskajast, mis oli enne moslemite saabumist ja moslemite võimu kehtestamist. Lood annavad ülevaate sellest, mis toimus kristusejärgsel ajastul enne moslemite sissetungi Vana-Indias, otseselt ei saa öelda, kas põhjas või lõunas, vaid laiemalt kogu Indias toimub see tegevus.